Indiaaninimed

Ma arvan, et kui ma peaksin oma lastele nende iseloomu järgi nimed panema, siis suurem oleks Maru ja pisem oleks Rahu.

Muidugi. Ma võin need nimed neile ametlikult veel panna - Eestis on lubatud kaks sidekriipsuga ühendatud või kolm lahkukirjutatud eesnime.

Või kui paneksin neile bloginimesid. Maru marutaeb ja rahu rahustab.

Marust ei saanud järjekordset blondi eesti Ronjat, kuigi ta parajaks röövlitütreks on kasvanud. Ja Rahust ei saanud järjekordset blondi eesti Tjorvenit, kuigi ta selline kaval ja rahulik tegutseja on. Kas nimed annavad tähenduse (pigem mitte minu arust) või loeme nimedesse kigemusest tulenevalt tähenduse sisse (pigem see, ei?)?

Minu indiaaninimi? Ennast ei oska sedasi hinnata, kõrvalobserveerija pilk on selgem, ei?

Aga sinu indiaaninimi? Kas sinu nimi kannab su iseloomu ja kas su iseloom on su nime sisustanud või annab seda?

Lilled, mõrvad ja idud

Huvitav, kas on võimalik depressiooni sügavust mõõta selle järgi, kui palju ilusaid asju ma endale mõrvamiseks koju tassin?

Sellest imeilusast lumeroosist käisin nädala jooksul mitu korda mööda. Olin ennast juba rahulikult reede õhtul kodus sisse seadnud, kui sain aru, mis sipelgad mulle püksi on roninud ega olla lase. Kiire kõne lillepoodi, et kas nad on veel lahti ja 10 minuti pärast olin juba kodus tagasi. Lillepoetädi (wees lojaal, koop lokaal! (~ toeta kohalikku kaubandust)) rääkis, et kavatses selle juba omale koju viia, aga polnud veel jõudnud, et äkki keegi siiski tahab. Tahtis.

Lastele tõin ka:

Mõne aja eest tassisin sellised koju:

Need on nüüdseks juba mõrvatud. Osa ilma ja osa peni poolt. Kaks plekkpotti on ka lopergused. Aga kasutatavad! 

Eks reedel jälle turult uued värvilised tutikesed sinna sisse... kui ilm soodus on.

~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~

Kas sellist teenust ei ole (kindlasti on, aga kust saab ja mis maksab), kus keegi tore inimene mitte ei tule sulle korra nädalas koristama koju, nagu siinmail kombeks on, vaid tuleb ja võtab su käekõrvale ja teete koos. Õpetab trikke. 

Nagu mu kunagine kursaõde, kes nägi mind melonit puhastamas ja andis mulle supilusika ja õpetas. 

Või see internetitädi, kui ma vaipa heegeldasin, kes lõngaotsad kohe sisse peitis, töö käigus, mitte hiljem. 

Trikke, mille peale ise ei tule, aga mis muudavad kõike.

Või lihtsalt tuleks ja teeksime koos, sest üksi ma ei pruugi voodistki mõnel päeval välja saada. (Vt postituse esimest lauset. Korrelatsioon vast on, kausaalsuse ja mõõdikute osa on küsitav.)

~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~

Kooritud õunaseemnest ajas külmikus end välja 3cm idu. Nüüdseks on see maha maetud ja sellest on omakorda kasvanud 5cm ... võrse? Huvitav, millal õunu saab. Kui saab. 5 aasta pärast? Kümne?

Aidake paremini elada, palun

Nimelt. Kuidas on nii, et inimestel on kodus raamaturiiul ja see on ilusti servast servani täis?

Et ei ole tühje auke ega üleääreajamisi?

Minul on kõike vaheldumisi, ühes otsas on auk ja siis on virnas raamatud, mis riiulisse ei mahu. Täitsa nirmaalne ju? Ajakirjaklantspilti sellest küll ei tee, aga raamatud nob, need elavadki ja liiguvadki ju.

Mure sellest, et tänases katkuelus on palju videokõnesid. Ja osa inimesi istub kaamera ees nii, et selja taha jääb raamaturiiul. Ja see on kenasti, ajakirjapildilikult servast servani täis! Kuidas?

Kas neil on siis teises kohas teine, ujuva täituvusega riiul?

Kas nad kunagi ostsid raamatuid, aga enam ei osta?

Kuidas?

Ma tahan ka riiulit, kus silm puhkab peal, aga see ei ole ju võimalik. Või on?

Sõnaga, aidake paremini elada! Ma tean küll, et siia vähemalt kolm inimest eksib - mis seis teil riiulitega on ja kuidas te selleni olete jõudnud?

Isegi seda pisikest nurgakest ei õnnestu päris sirgena hoida.