Lauk, aga mitte küüs- ega karu- ega üldse taim

Täna andis lauk ennast kätte — tõstsin silmad ja lihtsalt ujus 4-5 m kaugusel.

Pilt on vikist, mul polnud kaamerat peos. Aga just sedasi ta seal hulpis.

Tuttpütipaar puges lausa sülle - oli umbes meetri kaugusel (sauna aknast, nad mind ei näinud).

Linnuvaatlus

Linavästrik, kiivitaja, lehelind (väike- ja mets-), ohakalind, naerukajakad ja räästapääsukesed (need on need sinimustvalged tareräästas, suitsupääsukesel on tsipa muud värvi ka lõua all), tuttpütt…

Kuulda on Siutsu-äpi arust olnud veel sinikaelparti ja roolindu, rästaid ja meriskit, tiire ja kiure, aga silma alla pole need tulnud.

Selle kohta on meem ka, muidugi:

Pöialpoissi usutavasti nägin. Kui too oskab sedasi paigal lennata nagu nood võõramaised minid koolibrid. Tegi ukselingil kuivamas rippuva froteerätikuga tutvust. (Rätik ei reageerinud lähenemiskatsetele entusiastliku jaatusega, lind lendas ära. Tubli, lind. Kõik peaksid nii tegema. “Ei” on täislause ja ainus nõusolek on entusiastlik “jah”.)

Linnuvaatluse teema lõpetuseks*, et Netflixi “The Residence” olla olnud kiidetud taevani. Kiidan teistele takka. Paluks veel siukseid! (Novembris tuleb “Neljapäevane mõrvaklubi” juba!)

Whodunit? Cordelia Cupp vaatleb läbi lindude. Poirot keerutab vuntsi. Been there, done that.

~~~~~~~~~~~~~~

* Vaevalt et ma selle teemaga lõpetanud olen. Usutavasti pigem süveneb see häda. Aga seda ka, et kui siin asustatud saare asustamata rannaveerel päevade kaupa pilvi vaadelda (ja merd ja roostikku ja taamal ülelahe paistvat metsaviiru), siis on, keda vaadelda. Vast sestap ka vähene sääsepiin. Elurikkus linnustikus vajab ju toitu. Win-win.

Vihased pruudid

Kõigepealt see, et ma tahtsin pealkirjaks panna “Vigased pruudid”, aga ei hakanud parandama, sest sedasi on ka õige. Ma tõesti ei tea, kui kaua ma pean “oma tunnetega istuma ja neid kuulama”, enne kui saan aru, mis passiivseid tundeid see viha mu sees tasakaalustab. The loathing runs deep in this one.

Tegelikult tahtsin selle pildi siia mälestuseks jätta. Et 42, viimane taks. Toopäev Lottemaal, kui kepiga käisin, ei julenud ükski ülbiklaps mu kohta enam “vanamutt” öelda. Mine tea, äkki kartsid, et äsan oma kepiga.

Nelikendkuus, võimalus uus, muidugi.

Vast pulmaaastapäevapeoks saab terveks.

Mõtted ja tunded

Ma tunnen ennast täna veidi nagu onu Klaus. See rännukoer. Et "muutkut reisid möeda maa- illma ringi, sellal kut teised koerad ja rebased siin muutkut aga leiutavad igatvärki seadeldisi." Mitu korda sai Rootsis käidud kui Pärnus olime.

 

Nii ka täna, läbi Rootsi Pärnumaalt Rapla-, Harju-, Lääne- ja jälle Rapla- ja Läänemaa kaudu siia, asustamata saarele jõudsime.

Olgugi et saar ise peaks justkui Eesti saartest asustatuim olema.

Südamedaamile meenutas see saun Jim Knopfi, kes veekindlaks tehtud auruveduriga mööda merd seiklusi seilas.

(Kas sa, armas lugeja (tervitan teid kõiki kolme!), tead, kas see on maakeeles ka olemas? Tahaks, et on.)

Mulle meenutas tema meenutus hoopis nõukaaegseid venekeelseid suure pehmes köites raamatuid, mille mu isa meie jaoks rida-realt ära tõlkis. Trükitähtedega, et kolme-neljane mina ka saaks lugeda.

Peategelane on silme ees, aga muud ei meenu.

(Kas sulle, armas lugeja (lehvitan nagu Forrest Gump laeva pealt leitnant Danile), meenub midagi sellist?)

Ja lõpetuseks siia veel, kuidas 27 minutiga võib valgest pardikesest saada roosa elevant.

Enne:

Pärast:

Läks lauluga, läks lauluga, läks laulugaaaa

Lapsed laulsid kaks päeva: “Lottemaa, ehtne ja hea!” 

Aga ikka jäi väheks.

Isegi laul ei hakanud närvidele käima, sest Lottemaa oli muud laulu ka otsast otsani täis.

Meie kaks lemmikut - Paula ja Bruno (Adalbert jõuab ka igasse põõsasse piiluma. Trufax.)

Ei tea, kas nad kunagi kuukaardi või nädalapileti ka teevad? Koguks raha selleks küll.

Ööbimisega. Oo! Ööbimisega lastelaager nädalaks! 

Laagrilapsed oleks mingid lisategelased näiteks.

Oo! Kuujäneseklass oma kuujänesejuhendajaga!

Seda lapsevanemad ostaksid!

Lisaraha vedeleb lihtsalt maas, Lottemaa-inimesed. Korja aga üles. 

Igal aastal on mingi uuendus-täiendus. Küll tuleb kord ka see. 

Jälle reklaamiminutid

Ma olen ikka kaua ära olnud.

Kui mul on vaja piima kohvi ja krõbuskite jaoks, ja mul on kama (kuigi kama jaoks ma kasutan ikka petti nagu kombeks (mis sinu kamaretsept on? Pliis šeer. Šeering is keering!)), kas ta on 2,5% või täispiim, siis muidugi ma valin siukse, millest nelja paki peale* saab ühe naisrühma kokku.

Just selleks veel eriti, et ma laulu- ja tantsupidu vaatasin enam kui seitsme penikoorma** tagant telekast. 

~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~

*Või viie või kuue paki peale. Kas naisrühmas peab olema 8 või 10 või 12 tantsijat?

**Täpsemini: ~210 sammu seitsmepenikoormasaabastega.

Trash panda

Pesukarud!

Palun öelge, et neile on selle eest mingi reklaami- või pakendiauhind antud. 

Mind isegi ei huvita (väga), kas need midagi puhtaks ka pesevad. Kuidas sa jätad siukse poodi?