neljapäev, 24. juuli 2025

Läks lauluga, läks lauluga, läks laulugaaaa

Lapsed laulsid kaks päeva: “Lottemaa, ehtne ja hea!” 
Aga ikka jäi väheks.
Isegi laul ei hakanud närvidele käima, sest Lottemaa oli muud laulu ka otsast otsani täis.




Meie kaks lemmikut - Paula ja Bruno (Adalbert jõuab ka igasse põõsasse piiluma. Trufax.)


Ei tea, kas nad kunagi kuukaardi või nädalapileti ka teevad? Koguks raha selleks küll.
Ööbimisega. Oo! Ööbimisega lastelaager nädalaks! 
Laagrilapsed oleks mingid lisategelased näiteks.
Seda lapsevanemad ostaksid!
Lisaraha vedeleb lihtsalt maas, Lottemaa-inimesed. Korja aga üles. 

Igal aastal on mingi uuendus-täiendus. Küll tuleb kord ka see. 




teisipäev, 22. juuli 2025

Jälle reklaamiminutid

Ma olen ikka kaua ära olnud.

Kui mul on vaja piima kohvi ja krõbuskite jaoks, ja mul on kama (kuigi kama jaoks ma kasutan ikka petti nagu kombeks (mis sinu kamaretsept on? Pliis šeer. Šeering is keering!)), kas ta on 2,5% või täispiim, siis muidugi ma valin siukse, millest nelja paki peale* saab ühe naisrühma kokku.




Just selleks veel eriti, et ma laulu- ja tantsupidu vaatasin enam kui seitsme penikoorma** tagant telekast. 

~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~

*Või viie või kuue paki peale. Kas naisrühmas peab olema 8 või 10 või 12 tantsijat?

**Täpsemini: ~210 sammu seitsmepenikoormasaabastega.

esmaspäev, 21. juuli 2025

Trash panda

Pesukarud!




Palun öelge, et neile on selle eest mingi reklaami- või pakendiauhind antud. 
Mind isegi ei huvita (väga), kas need midagi puhtaks ka pesevad. Kuidas sa jätad siukse poodi?

pühapäev, 20. juuli 2025

Puhkuse kõige raskem päev

See on see esimene päev, kui ei pea kuhugi reisima ja sõitma, kui metsale ja merele on tere öeldud ja külmkapp on ka täidetud ja peab laskma puhkusel endale järele jõuda.

Et lesi aga kuskil ja midagi ei pea tegema. Et kui igav on, siis lasegi olla. Aga veel ei oska, veel ei ole harjunud.
Lastel on see eriti raske peale nädalat-paari mujalolemist ja lubaküsimisi ja täiskasvanu-juhitud-tegevusi. See vingumine, et mis me nüüd teeme ja et igav on. Ja siis ma vastu, et ongi hea, et igav on, siis mõte jõuab kehale järele.


Mina

Mis on sinu jaoks puhkuse kõige raskem päev?
Või on sul algus just kerge?
Millal sa puhkama hakkad, kui puhkus hakkab?
Noh, et millal vaim kalendrile järele jõuab?

Vahel ei jõuagi vist, kui pole pikalt puhanud ja puhkus ise ka lühike. Meil hiljaaegu üks jäi pensionile ja oli mures, et mis ta nüüd pihta hakkab. Ma siis meenutasin talle, et ta just selleks on kogu oma karjääri kõvasti treeninud. Iga kord tsipake, kui iga-aastase puhkuse võtab. Et nüüd saab abirattad maha võtta ja täie hooga võtta.

Ma proovin ka. Kolm nädalat oleks ideaalis hea - esimene sisseelamiseks, siis poolteist puhkamiseks ja siis viimane pool nädalat jälle väljaelamiseks. Kui just kauem ei lähe kõigega. Nagunii saab alati liiga kiiresti otsa - nagu ikka, algul ei saa vedama, siis ei saa pidama.


Minu pere ja muud loomad


Aga võib-olla on sedasi — noh, vedama ja pidama — siis kui lihtsalt lainetega kaasa loksud. Aga kui ise kursi sead ja veidi vaeva näed, siis saab nii vedama kui pidama.

Kas ma just kirjeldasin mingit filosoofiat…?


Sama pilt, mis esimene, aga teise nurga alt

kolmapäev, 16. juuli 2025

Peadpidi pilvedes

Ma ei saa.
Kuidas saab pilvine taevas niiiiii ilus olla?!












Aga kahe jalaga maa peal.
Ja välisel vaatlusel veidi lombakas.
Seespoolt… 
Katus pea kohal, toit laual, lapsed (välisel vaatlusel) terved.
Hoitud, armastatud ja päike paistab.
Ja poes oli jälle gazpacho’t!

Ja üldse. Paberimajandust on mägede kaupa, aga mäed liiguvad. Visalt, aga liiguvad.

Ja üldse. No vaata!





Mida üldse tähendab “taevasinine”? Taevas on iga päev isemoodi sinine, vahel lausa samal päeval ja samal hetkel isesuundades.

pühapäev, 13. juuli 2025

NPC



Sattusin sellise taga sõitma.
Sõitis nagu klassikaline NPC - see, kellest tuleb videomängus kõva itsiga mööda kimada.
Mina ei kimanud, sest ma sõidan nagu memmeke. Muidu ma ei sõidaks üldse, hirmud ja sundmõtted. Tahan terve nahaga koju jõuda. Teised kimasid küll. Kes siis tahaks kiirteel viimaseks jääda või üldse kehvem olla kui NPC?

Mina vist olen ka NPC. Praegu palju vähem kui enne ja pigem oma valikul. 
Elame veel.

esmaspäev, 7. juuli 2025

Minu mudilane käis ka laulupeol

See 11-aastane, mitte seitsmene. Eakas mudilane.



Laps üleval paremal nurgas. Ega’s laps mingi lammas ole, et all nurgas oleks. Viimati oli lihtsam leida, läksid mitmekesi tantsupeolt rahvariietega, otsi ainult teises hääles punast punti.

Järgmine kord lähevad mõlemad. Üks MUK ja teine LAK.
Kuidas see käib? See 2028 noorte ja üld koos? Kas keegi teab? Saavad rohkem lauluaega lastekoor ja mudilaskoor? Sest nad oleks muidu ju mõlemas? Või lähevadki kaks korda vettima laulma?

Eile kooride vahetuse ajal nad ütlesid, et kaks nädalavahetust - esimesel pikalt tantsu, teisel laulu. Ikka ma ei kujuta ette.
Vahele muidugi ei saa jätta seda, mis pandeemiaga vahele jäi, sest siis ju tuleb kohe võõras võim tagasi nagu 11ndal sajandil (oli vist nii? Või hakkas 12. saj see nali pihta?), pluss 40 aastat ‘88ndast jne.

Ma ise käisin korra MUKi ja korra LAKiga.
MUKis käisin proovides kenasti vettimas ja kontserdi ajaks oli hääl hirmus ära ja palavik, ema pani käe ette. LAKiga proovides ei käinudki, sest tulime otse tantsupeolt. Või siis oli see vastupidi, kes neid segaseid ‘90ndate keskpaiga aastaid nii selgelt enam mäletaks. 

Mina. Mina ei mäleta. (Ainult seda, et need vanainimesed-laulujuhid himus noored olid.) 
Sa kindlasti mäletad!

Mis sa tegid, kui Eesti vabaks sai? Ma tahtsin ka ketti minna, aga meil polnud autot. Isa oli Toompead kaitsmas.

Aga kus sa olid, kui kroon tuli? Ma olin ema kõrval ja vaatasin, kuidas kärutäied kulunud rublasid vahetati peotäie värviliste kroonide vastu. Ema töötas toona ühes kohaliku tähtsusega pangas (mille hiljem neelas üks üleriiklik (mille hiljem neelas üks seni tegutsev Rootsi oma, kus mul enam kontot pole. Ega ma sinna polegi kunagi kontot teinud, minu konto oli tolles kohaliku tähtsusega pangas (mille hiljem neelas üks üleriiklik (mille hiljem neelas see veel suurem kala)))), tema tänutäheks saadud hõbekroon oli aastaid pidupäevanõude vitriinkapis paremalt teise kristallkausi sees. Ju on senini tal kuskil alles. 

Aga kus sa olid, kui ma keskkooli gümnasse läksin ja Prantsusmaa finaalis Brasiiliale kolm väravat lõi?

Aga kas sa oled laulu- ja/või tantsupeol käinud? Vaataja või osalisena? Mida sa sellest eredalt mäletad? Millal sa esimest korda käisid? Aga viimati?

Minu esimene kord oli kunagi iidsetel aegadel, kui mul veel kaks lapsevanemat oli ja ma ise kukilkantavas formaadis. Muusikast ei mäleta midagi, aga eredalt on meeles, kuidas laulupeol oli metsikult palju rahvast ja nad kõik olid rõõmsad ja lahked ja asfaldile olid joonistatud hiigelsuured (kukilkantava inimese vaatenurgast) värvilised lilled. Ja kuidas sellele järgnenud rokksummeril oli ka megapalju rahvast ja nad kõik olid torssis ja/või purjus ja lillede asemel oli maas oi kui palju prügi.

Elagu 90ndad - nendeta poleks me praegu siin.

~~~~~~~~~~~~

PS. Et selle vihmaga seoses. On meil tõesti veidike traditsiooniks saanud, et tantsitakse kuiva jalaga ja lauldakse lombis. Välja arvatud too aasta 90ndail, kui ma mõlemal käisin. Siis tantsisime mudas ja laulsime päikese särama nagu eile mudilased “Esä taivan” ajal. Esä taivan, tii nii, et isegi kui sa ei saa vihma ja torme (sõdu ja muud pahadust) ära hoida, et siis vähemalt lapsed palju pihta ei saaks. Kuulas. Ehk kuulab ka seal, kus sõjad ja muud pahadused praegu.

PPS! Olgugi et ma ise laulupeol kaks ja tantsupeol vaid korra esinenud olen, on meie pere pigem tantsupere poole kreenis. No mis nad siis laulavad “Tuljakut” nii aegalselt? Selle järgi ei saa ju üldse tantsida. Ema käib juba noorest saati pea iga kord Kalevi staadioni murul. Õel on ka ikka mitu-mitu sakki kirivöös.

PPPS! Ja mis siis, et seda pidude ühesolemise ja kokkukuulumise tunnet ainult pidupäevadel endil tunneme ja pärast jälle oma lemmiktoitu sööme? Teistel pole sedagi. Ja südames kestab see järgmise korrani välja. Mul vähemalt. Kas sul ka?