Eesti keeles oleks see ilmselt “Tulevik”, aga ma lugesin seda inglise keeles ja kohe, kui see välja tuli. Juba siis oli kapitalismus ülimäda ja enamik “väljamõeldud tegelasi” kellegagi ühitatavad, seega andis veidi… kui mitte otseselt lootust, siis jaksu edasi oma asja ajada metade ja amazonide ja muude kiuste.
Praegu võiks sellest veelgi rohkem jaksu saada. Kuigi tulemus vist oleks sama, sest need hullud miljardärid on vahepeal aina hullemaks läinud.
Raamatu kaas viitab jänese ja rebase vastastikkusele, söö või saa söödud. Elus muidugi kõik nii pole ja on ju ka julgeid jäneseid, kes joovad šampanjat, endal rind rasvane. Nii ka siin.
Kui Trump esimest korda Ühendriikide presidendiks valiti, oli üks mu lemmikmeeme see, et poisid, paneme valge maja maketi stuudiosse ja teeme sinna ovaalkabineti - las oranž pontsik olla seal ja tehku tõsielusaadet, seda ta oskaks. See oleks olnud hea “long game”.
Siin raamatus on ka pikk mäng teoksil. Väga vahva, seejuures.
Samas on see ka maailmalõpu-raamat. Mis on see Sündmus Suure Algustähega, mis meile, maamuna parasiitsitikatele, otsa peale teeb? Kes on selleks valmis? Kes oleks valmis milleks tahes, et seda üle elada? Kes oleks valmis veetma aastaid punkris, kuniks oht möödas, ja edasi kas ihuüksi elu lõpuni või metsikus postapokalüptikas?
Kelle sina kaasa võtaksid? Mille sina kaasa võtaksid? No näiteks, et kui sul on piiramatult vahendeid ja umbes 10-aastane etteteatamisaeg valmistumiseks? Kuhu sa läheks?
Ei, igavesti hea raamat. Ja sobib ka õrnema hingega lugejale (nagu ma ise tänapäeval, “Teenijanna lugu” näiteks on liiga karm mu otsmikusagarale. Sellised tasub lugeda enne, kui see täielikult välja areneb. (Ja lõbustusparkide Ameerika mäed tasub ka enne 23-25ndat eluaastat läbi sõita. Või vähemalt enne laste saamist. Pärast pole enam see)), olgugi et veidi vägivalda ka siin sees on.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar