Lapsed on fännid, isaga alati vaatavad. Nagu religioon. Vahel olen ise ka fänn olnud, pärast emigreerumist vähem ja vähem - siin pole see nii suur asi ja avalikus ruumis ei ole sellist ajupesu ja kaasaelamist, vajub iseenesest ära sedasi. Aga lapsed…
Niisiis… vaatasime pühapäevahommikul järelvaatamisest finaali. Ja… seekord üllatas saade sellega, et finaalis esitasid kõik riigid sama laulu - kostüümid ja butafooria oli erinev lihtsalt. Vähemalt lasti uuema aja Eurovisiooni hing Serduchka jälle lavale! Hääletamise viimased hetked olid pinevad, aga lõpp hea, kõik hea. (“Hea” on sõna, mille ma tänavuse etenduse kohta jätaks hea meelega kasutamata.)
Kui “Espresso Macchiato” oleks tänavu osalenud, oleks raudselt võitnud.
Kas sa vaatasid seekord? Mis sulle meeldis või meelde jäi? Kui ei vaadanud, millal viimati vaatasid või mingeid tundeid tekitas?
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar