Igaks juhuks

5. päev. Hommikul helistab perearst negatiivse testitulemusega. Nii et mitte see katk. Järelikult lihtsalt mõni kohalikum ja hooajalisem katk. Veidi aja pärast leiab asutuse med-tiim, et ainuüksi üks negatiivne test mind inimeste sekka arvamise kõlbulikuks ei tee, tehku ma 9. päeval uus test. Kui see ka negatiivne, räägime edasi.

Enesetunne sihvka jagu parem, alla 38 palavik, köha ja hääl nagu oleks aastaid Soome laeval laulmas käinud.

Sügis

6. päev. Veel paari sihvka jagu parem. Aga selline tunne on, nagu oleks keegi kopse poksikotina kasutanud. Ja köha on ka selline mõnus, nagu oleks kopsuvähk.

Või tuberkuloos.

Või koroona.

Lapsed-loomad on endiselt kõbusad. Asi seegi.

9. päev on esmaspäev, ju siis tuleb sammud jälle arstile seada. Asutuses saaks ka teise testi teha, aga ainult siis, kui sümptomeid enam pole. Ja neid mul jagub! 

Ja karantiinis pean ikkagi istuma. 

Igaks juhuks.

***

Laps 2.0 (2,5) on viimasel ajal hakanud igaks juhuks asju tegema. “Mina tahan piima. Igaks juhuks.” Või “see on minu oma! Igaks juhuks.” Või “lähen lastekooli, igaks juhuks.”

Erinevus rikastab

Laps 1, esimene meie kuuldes öeldud hollandikeelne lause (3,5a): 

“Juf, dit is mijn papa!”

Laps 2, esimene meie kuuldes öeldud hollandikeelne lause (2,5a): 

*jookseb püksata ringi* 

“Blote billen, blote billen!”

Lapsed on ka inimesed. Erinevus rikastab.

~~~~~~~~~~~~~

Tõlge: “õpetaja, see on minu issi” ja “paljas pepu, paljas pepu!”

Draama! Seiklus! Katk?

Lihtsalt ajaloo annaalide tarbeks (välismälu, sest sisemälu on sõel) 

Sisemälu

panen siia kirja, et laupäeval u kl 20 hakkasid ootamatult ja järsku suure hooga kurk ja pea valutama ja nohu purskama. Täna u kl 12 kadusid maailmast kõik lõhnad (ja ma testisin lõhnaõliga!) Palavikku pole, külmavärinad on. Kell 14 lähen arstile ja vaatab, mis ta arvab. Katk või katkuaja hirmud?

Testamenti veel tegema asunud pole. Peske ikka hoolikalt käsi.

Ja kandke rahva seas maski.

***

Täiendus:

Pole siin midagi, et väljamaalane jääb sisteemi rataste vahele  Laupäeval algas, hommikul sain pärastlõunaks perearsti aja, too surkis ninaneelu kohe vatipulgaga läbi, võttis mu katkuäpist koodi ja lubas hiljemalt kolmapäevaks teada anda, kas tasuks testamendi koostamise peale mõelda. Autolaen abikaasale, pensifond lastele ja mõtteline osa saarekrundist... kes tahab? Kellele ma oma pooleliolevad kudu-heegel-projektid jätan? Ja raamatud? Ja oma punase riiuli? Paganama katk, ma ütlen.

***

Neljas päev.

Kohvil on maitse! Parfüümil (tuntud ka kui kodune koroonatest) on lõhn! Mitte küll nii tugev, kui vanasti, aga asi seegi!

Eile käis tunnikeseks külas 38+ palavik ja täna tekkis köha. Sellike kuiv, mis rindkere valutama paneb. Tundub, nagu kopsudes oleks radikas sisse lülitatud.

Peavalu hoiab kontrolli all ibukas.

Mul on praegu alumise rea esimene koos ülemise rea teisega.

Mess mis mess

SM (6): “Emme, kuule, can I have a mes?”

Esimene mõte: kas sul pole juba küllalt suur segadus siin?

Teine mõte: Aa, nuga. Pagana kolmkeelne laps...

Mes on hollandi keeles nuga.

~~~~~~~~~~~~~~~~~~

Laps kaks (2): “Doeg, mama bear! Kooli lähen!”

Doeg [duuh] on hol k head aega. Mama bear on papa bear’i leiutis.

~~~~~~~~~~~~~~~~~~

Sorri, lapseke, kell kukkus ja palk ei jookse - väljenda end selgelt, emps enam ei tõlgenda su väljundit üheselt arusaadavaks. (Võimalik palgata emme vabaturult 2 aasta ja 4 kuu pärast, kohalduvad tingimused ja hinnakiri.)

***

Lisaks oli mul au nurgas väriseda, shell shock’is, sest lapsekesed ehitasid kahuri ja kukkusid kõmmutama. Dresden pärast rahu sõlmimist, ma ütlen, et viisakalt väljenduda. 

Aga kes tellis neile igakuiselt saabuvad STE(A)M-kastikesed? Ikka ise tegi, ise tegi, vanapaganat tsiteerides.

Tead küll, mis vorsti sisse käis (paber, kõrred ja vahtkumm), näed, kui järgmine hüppab, aga ikkagi võpatad. Traumajärgne stressihäire? (Trauma not related.) Vähemalt lapsed arenevad mühinal, eks.

Miskis maskis

Veider. Enne kodumaist suvepuhkust polnud mingi probleem mitu tundi järjest maskis olla. 

Lennukis said isegi lapsed maski ette.

Ja TLNs maandusdes sattusime täiesti teisele planeedile - mitte keegi* maski ei kanna, käsi desovad vähesed ja pikivahe hoidmise asemel ronitakse selga. Kummaline ja võõrastav, aga näe, ära harjusin. 

Ja siis tulime tagasi maskimaale ja no ei suuda enam. Õhku pole, prillidest läbi ei näe. Kuidas kevadel oli õhku? Kuidas siis prillid uduseks ei läinud? Kas ma hingan valesti? Kas ma hingasin enne valesti?

Need filmid, eks, mida ma ei nimeta, aga mille tegevus toimub Maal, mingis tulevikus, sageli postapokalüptilises, kus inimesed peavad kandma maske selleks, et ellu jääda. Eeldus on, et atmosfäär on pekkis, eks, inimesele mürgine. Aga äkki pole selleks mürgine, et õhk pekkis oleks? Äkki lihtsalt, kuna praegu maski tagant ei saa piisavalt hapnikku kätte, siis kohanduvad meie kopsud vähema hapnikuga toime tulema? Ja kui sa siis sellise lased imepuhta õhu kätte - sest et postapokalüpsises pole enam suursaastajaid, eks - siis ei tule nende inimeste kopsukesed enam selle värske õhu ja rohke hapnikuga toime. Ja nad kannavad maske selleks, et mitte värskeõhumürgitusse maha surra. 

Mõtlen ma, kooli-, lastehoiu-, poodlemis- ja niisama rahvarohkes piirkonnas ning ühistranspordis maski taga õhku ahmides. 

~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~

* Peale Ämari lendurite (sakslased tookord) Rõõmu poes ja abikaane, kes saabus punasest tsoonist pärast piiranguid.

Uus kuu

Mingi plaan peab ju inimesel olema. 

Et oleks, mida muuta, kui see uppi lendab.

Niisiis, oktoobris:

Jätkub peni õuetreenimine

Jätkub lapse potiletreenimine

Heegeldan valmis laste kampsid

Et saaks oma salliga edasi minna

Ja siis varrukatega sall ette võtta

Tuleb käia mõnel koosolekul

MR viimane kuu kallis hoius

SM algab nn talvetennise trenn

SM jätkab koori ja tantsuga

Minu sünnipäev

SM sünnipäevaplaan paika panna

Viimane laps hakkama panna (tahan? Ei taha? Ma ise ei tea...)

Loen vähemalt ühe poolelioleva rmt läbi

Väldin magusat, v.a nädalavahetusel

Väldin alkoholi, v.a nädalavahetusel

Jätkub peni rihma otsas viisakas olemise trenn

Mõtlen välja, kuidas rohelised tomatid vürtsikalt purki saada

Kõrvitsapeenrasse tuleks tulbid hakkama panna

Tundub üsna pikk nimekiri. Aga kui lugemiseks energia leidmine ja kognitiivse kapatsiteedi kogumine välja arvata, siis tundub vist tehtav?

Täitsa tehtav 👍🏻

Viimane nädal

Kokkuvõtted. Muuhulgas, aga mitte ainult: said punased sõstrad korjatud. Murumeeste tööl pingsalt silma peal hoitud (ei jäänud rahule). Uus katuseaken tellitud (vana on umbes 10 aastat kondensaadi tõttu läbipaistmatu). Neli tikrit tühjendatud (käsivartele, ettevaatusest hoolimata, mõjus hullemini kui kolmekuune koerakujuline haipoeg). Nunnutatud kolmekuust koerakujulist haipoega. Ja inimtütreid, nii enda kui teiste omi (inimpoegadega on nunnutamist võimaldavas lähikonnas kehvasti). Aidatud sugulasi nende mustsõstarde tühjendamisega. Akendele putukavõrgud pandud. Ostetud lamp. Vahetatud välja söögitoa lamp. Tom Sawyerit harrastatud nii aia kui kuuri kallal*. Elatud peaaegu rinnahoidjavaba elu. Välditud peaaegu edukalt kinnisi jalanõusid ja üldse enamasti paljajalu oldud. Peetud nadu sünnipäeva (14, koroonaajaga paar nr ja sealjuures minust pikemaks visanud). Nunnutatud nadu koera. Nunnutatud nadu kassi, korduvalt. Saadud meeldetuletus kuueaastaselt, korduvalt, et emme ei tohi kasse puutuda, sest allergia. Pestud korduvalt käsi, nii kassinunnutamise kui ka muudel, nii tavapärastel kui viirusega seotud põhjustel. Käidud septembrikuise sünnipäevaga ämma eelmist sünnipäeva tähistamas. Saadud viimaks valmis emale üllatuseks heegeldatud sall. Heegeldatud ema nina all talle üllatuseks heegeldatavat salli. Käidud ära Pärnus, Lottemaal, vannis, Hagudis, Laulasmaal, rannas, vannis, Muhus, Saaremaal, ujumas, rannas, Risti soorebast vaatamas, vannis, kirikus ristimist vaatamas**, maal, linnas, rannas, Rõõmus, Kesk- ja Männipargis. Käidud ka ootamatutel matustel. Plaasterdatud mitme paki jagu kriime ja täppe. Värvitud suuremaid, väiksemaid ja eriti pisikesi küüsi. Nähtud täpselt kahte eesti-sõpra***. 

Eesti mets lõhnab õigesti.

Meri lõhnab õigesti. 

Tuul puhub õigesti.

Vihm on õige konsistentsiga.

Päike tõuseb õigesti.

Värvib taeva loojudes õiget värvi.

Vesi maitseb õigesti (aga ainult kodus).

Linnud laulavad õigesti.

Kraavis kasvavad õiged lilled.

Metsas õiged marjad.

Õue peal õiged seened (see oli mulle ka üllatus, et ämma õuele on kukeseened kolinud!)

~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~

* Kes iganes leidis, et väga igavate asjade võrdkujuks võiks panna “vaatan, kuidas värv kuivab” või “kuidas muru kasvab”, polnud ILMSELGELT kumbagi ise proovinud. See oli väga põnev! Näiteks kas te teadsite, et rootsi punane värv on purgis roosa, peale kandes helepunane ja kuivab tumepunaseks? Imeline! Ja mis võiks olla elevust tekitavam, kui igal hommikul joosta akna juurde, et näha, mis aia otsas seekord on muruseeme idanema läinud? Võib-olla ainult talvel, kui esimene lumi tuleb.

** Seoses eelmise tärni Tom Sawyerdamisega veetsin mitu päeva redeli otsas kuuri värvides. Ema elukogenult ütles küll kohe, et pane müts pähe või muidu...

Mai tea, kas sai see müts liiga hilja pähe või polnud see fooliumist või mis seal siis nihu läks, aga redeli otsas oled ilmselgelt taevaisale lähemal ja kui kaitsvat mütsi ka pole, siis... nüüd ma igatahes olen ristitud ja leeritatud ja latsed kah ristitud.

*** Teiste kohta võib öelda, pärast esimest pettumust ja nördimust, et tahtsime parimat, aga välja kukkus nagu ikka. Eks kõigil on kiire suve lõpp ja plaanid ja. Kahju lihtsalt. Siitmailt suveks kodumaale sõitnud sõpru nägin ka kahte. Vast neid viimaseid trehvab siin mail ka veel. 

Merepildid klõpsisin 29-tunnisel praamisõidul, kui need va suviti välja ilmuvad isamaa pääsukesed jälle jahedamate ilmade saabudes minema vuhisesid.

Mina suvepuhkusel