Vihma ja päikest ja muid sügisvärve.
Lausa topelt, maandus otse ukse alla, siiapoole metsa
Jagasin instastooris siukest pilti:
Vastuse sain ka!
Mulle võib alati ägedatest kividest pilte saata.
Tavalistest ka.
Silmad. Ükskord oli selline meem (no mitte kitsas tähenduses, vaid laiemas (vanainimesele on kõik, mis internetis on, üks meem kõik)), et “vahel avaldub enda vaimse tervise eest hoolitsemine selles, et ostad suure koti plastsilmi (googly eyes, noh), vandalismikavatsustega.”
Üks hea sõber saatis sellise pildi. Sest et ma igal pool südamekujulisi kivisid, prügi, plekke ja muid enam-vähem südamekujulisi asjapulki ja jubinaid näen. Jep, olen corny ja cringe. Parem seda kui tige ja sapine.
No mul pole kassipilte, noh.
Värskeid koerapilte ka ei ole.
Ülehomme on allergoloog, aga ega suurt lootust arenguid näha just pole, julgen oletada viimase aja neljajalgsetega seotud kogemuste pinnalt.
Vahel jääb mõni remondis rekka või metsatukk ette.
Onju kohe veidi kergem seest, kui sõbralikud silmad vastu vaatavad?
Lill tundub veits segaduses olevat 😆
VastaKustutaMa isegi ei kujuta ette, mis tunne võib olla, kui oled terve elu lill olnud ja saad järsku silmad pähe (või varba otsa? Kus on lille pea?) ja sulle vaatab vastu mingi… silmadega käntsakas toorest liha 😳 😅
KustutaSiis tuleks talle boonusena ehk ka suu suu juurde anda/kleepida. Saaks kuulda.
VastaKustuta