Tuled läksid kustu 19.45 (hilja peale jäime, aga noh, kes olen mina, et mitte lubada veel viis minutit omaette voodis lugeda, kui palutakse), ma loodan, et pärast tundi omavahel rõõmsat sädistamist jäävad nüüd magama ka.
Muidu on hommikul ka viie lisaminuti anumine.
Mul enne oli reegel, et kell 20 on tuled kustus, aga pärast sügisest laululaagrinädalavahetust ei saadudki enam unevõlast lahti ja nüüd alustame kell 19. Siis saab hommikul ka seitsmest üles ja 8.30 on valmis kulbiga tarkust ammutama.
Mis ajal teil lapsed magama lähevad?
Ja mis kell sa tegelikult tahaks, et tuled kustus oleks?
Mis ajal sa ise tahaks magama minna?
Ja millal päriselt lähed?
Kas jääd ka? Aga lõpuks? Või alles vastu hommikut?
Minu viib juba vähemasti 5 aastat (mõni üksik erand korra-paar aastas) uni kaasa kohe, kui pea patja puudutab. Vahel juba enne, kui pea padjal. Ei ole vahet, millal kohvi joon või kaua päeval magan. Vahel on kohvist hoopis tolku magamajäämisel - et pole enam nii üleväsinud, et uinuda isegi ei suuda. Märtsist alates pole und ka suurt näinud, vahel harva midagi ekstraveidrat, nii et hea meel lausa, et üles ärkasin.
Need üksikud korrad ongi vist olnud hea meel, et jälle üles ärkasin.
Kui juba üleval ja leppinud sellega, siis on okei. Eriti kui lapsed on minu juures. Ja igasugu vahvaid asju ja toredaid inimesi on ja. Aga arvestades, kui palju ma olen investeerinud oma vaimsesse tervisesse ja kui vähe oli vaja, et mind ikkagi täiesti jalust maha tõmmata tookord, siis noh. Oleks võinud midagi kasulikumat selle rahaga teha. Näiteks hunnikusse ajada ja tuli otsa pista. Oleks sooja vähemalt saanud. Vahukomme toki otsas küpsetada või midagi.
Jajah, hommik on õhtust targem. Nii on.
Miks ei võiks kogu päeva nii olla nagu hommikul, enne kui jaks otsa saab (harilikult tunni-paariga).
Aga ükskord ma ärkasin puhanuna. Ja rõõmsana. Ja see kestis mitu-mitu kuud!
Nii et ma tean, et saab ka teisiti.
Aga kuidas sinna jõuda?
Kuidas sina?
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar