Lumi tuli maha ja valgeks läks maa…

… ja nii kui maha puutus, hakkas suuulaaamaaaa!

Oldagu lahked, teie lumi ja meie lumi:

Pool meetrit ja pool millimeetrit. 

Aga mu lapsed jõudsid lumesõja maha pidada ja -oloog ehitada minilumememme.

Ja teate, mis?

See tuli tal nii nunnu välja, et ta ei raatsinud sel sulada lasta ja tõi uue sõbra tuppa sügavkülma. Mõni inimene kohe oskab elada.

Kummitusmaja

[Pätsasin kõik sõbranna tumblrist, mitmest postist kokku, sest ta lihtsalt on nii hirmus äge. Tema omakorda jagas edasi muudest tumblritest.]

Day 24093
This is my house.
I won’t allow anyone to harm it.
There should have been no more intruders after the last one.
I do not want these people here. They will leave-

Day 24095
They are siblings. They are loud. 
Always singing and talking and stomping. As if they must be louder than anything else.

Day 24106
There are bolts on the door now. Bolts and hideous, gaudy new locks.
How dare they-

Night 24112
I was going to fill the night with terrors. But he woke up screaming before I began. She came running from the other room. They sleep right across the hall from each other, with the doors on a crack. 
…they are young, are they not, to be living on their own. Was I ever so young?

Day 24114 
She has fixed the squeak in the door at the top of the stairs. 
It never squeaked when I still lived.

Day 24121 
The noise of the doorbell scares them. But they get so many deliveries.
It is a good bell. It has worked all these years-
I can see one of the men coming now with his packages, trudging up to the door.
…perhaps if I knock before he is here, they will come and look before he can sound the bell.

Day 24129
He is planting flowers in boxes on my windowsills.
I always wished I could have some flowers.

Night 24137
She is afraid of the dark. I could see it in her eyes when she got out of bed.
…I lit the lamps for her.

Day 24142
They have moved the couch to the sun spot a little to the right of the window.
That is where I used to have my armchair.
It is the only sensible place for it.

Day 24163
Sometimes the noises of the world are suddenly too much for him. He winces and tries not to sway his head.
This is my house. 
…I can keep it calm and quiet for a while.

Day 24178
She just got a phone call and now they are both laughing.
Laughter is a good sound, isn’t it.
They said this house has been good luck…

Night 24205
They are singing in our kitchen.
He found my cookbook in the gap at the back of the kitchen cabinet and now they are trying to cook.
They wanted to start with the soufflé. They don’t even know how to make béchamel!
I turned the page to the casserole instead.

Day 24236
This is my house.
These are my boarders.
I won’t allow anyone to harm them.

(Luuletusekrediit: laurasimonsdaughter tumblrist)

Ilm on, vahelduva nähtavusega

Mõni hommik ei ole õhtust selgem.

Uneaeg

Üks käratas lastetoas just teisele: “Ole vait ja jää magama!”

Tuled läksid kustu 19.45 (hilja peale jäime, aga noh, kes olen mina, et mitte lubada veel viis minutit omaette voodis lugeda, kui palutakse), ma loodan, et pärast tundi omavahel rõõmsat sädistamist jäävad nüüd magama ka.

Muidu on hommikul ka viie lisaminuti anumine.

Mul enne oli reegel, et kell 20 on tuled kustus, aga pärast sügisest laululaagrinädalavahetust ei saadudki enam unevõlast lahti ja nüüd alustame kell 19. Siis saab hommikul ka seitsmest üles ja 8.30 on valmis kulbiga tarkust ammutama.

Mis ajal teil lapsed magama lähevad?

Ja mis kell sa tegelikult tahaks, et tuled kustus oleks?

Mis ajal sa ise tahaks magama minna?

Ja millal päriselt lähed?

Kas jääd ka? Aga lõpuks? Või alles vastu hommikut?

Minu viib juba vähemasti 5 aastat (mõni üksik erand korra-paar aastas) uni kaasa kohe, kui pea patja puudutab. Vahel juba enne, kui pea padjal. Ei ole vahet, millal kohvi joon või kaua päeval magan. Vahel on kohvist hoopis tolku magamajäämisel - et pole enam nii üleväsinud, et uinuda isegi ei suuda. Märtsist alates pole und ka suurt näinud, vahel harva midagi ekstraveidrat, nii et hea meel lausa, et üles ärkasin. 

Need üksikud korrad ongi vist olnud hea meel, et jälle üles ärkasin.

Kui juba üleval ja leppinud sellega, siis on okei. Eriti kui lapsed on minu juures. Ja igasugu vahvaid asju ja toredaid inimesi on ja. Aga arvestades, kui palju ma olen investeerinud oma vaimsesse tervisesse ja kui vähe oli vaja, et mind ikkagi täiesti jalust maha tõmmata tookord, siis noh. Oleks võinud midagi kasulikumat selle rahaga teha. Näiteks hunnikusse ajada ja tuli otsa pista. Oleks sooja vähemalt saanud. Vahukomme toki otsas küpsetada või midagi.

Jajah, hommik on õhtust targem. Nii on.

Miks ei võiks kogu päeva nii olla nagu hommikul, enne kui jaks otsa saab (harilikult tunni-paariga).

Aga ükskord ma ärkasin puhanuna. Ja rõõmsana. Ja see kestis mitu-mitu kuud! 

Nii et ma tean, et saab ka teisiti.

Aga kuidas sinna jõuda?

Kuidas sina?

Kus häda näed laita, seal tule ja aita (siin ja mind, palun)

Kuulge, kolm lugejat, tšau! 

Pöördun palvega otse teie poole - äkki keegi on käinud pulmas kunagi või on lihtsalt nutikas või sõnadega osav või teab kedagi, kellelt küsida, kes oleks kunagi pulmas käinud või lihtsalt nutikas või oskab sõnu.

Mis selle asja nimi on, mis pulmas tehakse, kui paar sisse tuleb ja külalised on kahel pool ja tõstavad kaasatoodud lilled üles nagu erm… nagu kadalipp, aga hea ja ilus. Mida sõdurid või korbid mõõkadega teevad ja mõnes USA pulmas kirikust väljuvale või pulmapeolt lahkuvale paarile säraküünaldega?

Frida kindlasti oleks teadnud

Noh, et kui mõni on seda mitmes pulmas näinud tehtavat nagu see olekski kombeks, aga “see lihtsalt on nii, ma ei tea, miks või kuidas seda nimetatakse”, aga tahaks väljamaalastele seletada, mis asi või. Kas teie teadsite, et lilledega pulma minek polegi igal pool tavaline? Vastupidi, väidetakse, et väga tavatu. Aga miks neil lilleneiud siis ikkagi on, kui nad lilleneiud ei ole? 

Üldse on pulmadega sedasi, et need meie eesti omad on paras palagan, nagu rahvateatriskäik. Aga ega teised paremad ole - mõnes kultuuris, kui uhkes kleidis pruute poleks, ei saakski aru, kas on Mari pulmad, vanaema juubel või metsamajandamisühistu direktori pensionile saatmine. Meil vähemalt saab kontvõõras kohe aru, kuhu ta sattunud on.

Aga ikka selle lilletunneli või lillekoridori kohta - misasi see siuke on? 

Ette tänades,

kniks ja kraaps!

Aga mida sina kogud?

Mina kogun, nagu on aastatega selgunud:

Aastaid kogun ka, igal sünnipäeval saan ühe juurde. Aga seda koguvad kõik. Kuigi vist mitte, mõni ei saagi kahekümnekuuendat, vaid igal aastal jälle 25. Ja nii 60 aastat jutti. Aga sellised vist koguvad 25ndaid eluaastaid, nii et jah, aastaid koguvad kõik.

Aa jaa! Allergiaid kogun ka! Alustasin alles hiljaaegu, 2015 lõpus. Aga vaat kui uhke kogu juba on!

Koerad ja tolmlevad saarepuud on kõige hirmsamad krüptoniidid.

Klassikaline kassipildipostitus (klikbeit)

Meil sajab siin taevast korraga igasugu asju alla. 

Vihma ja päikest ja muid sügisvärve.

Lausa topelt, maandus otse ukse alla, siiapoole metsa

Jagasin instastooris siukest pilti:

Vastuse sain ka!

Mulle võib alati ägedatest kividest pilte saata.

Tavalistest ka.

Silmad. Ükskord oli selline meem (no mitte kitsas tähenduses, vaid laiemas (vanainimesele on kõik, mis internetis on, üks meem kõik)), et “vahel avaldub enda vaimse tervise eest hoolitsemine selles, et ostad suure koti plastsilmi (googly eyes, noh), vandalismikavatsustega.”

Üks hea sõber saatis sellise pildi. Sest et ma igal pool südamekujulisi kivisid, prügi, plekke ja muid enam-vähem südamekujulisi asjapulki ja jubinaid näen. Jep, olen corny ja cringe. Parem seda kui tige ja sapine.



No mul pole kassipilte, noh.

Värskeid koerapilte ka ei ole.

Ülehomme on allergoloog, aga ega suurt lootust arenguid näha just pole, julgen oletada viimase aja neljajalgsetega seotud kogemuste pinnalt.

Vahel jääb mõni remondis rekka või metsatukk ette.

Onju kohe veidi kergem seest, kui sõbralikud silmad vastu vaatavad?