Kirjutamine hõbe, vaikimine kuld
kolmapäev, 6. november 2024
neljapäev, 10. oktoober 2024
Elu kui meemis
Nagu meem ütleb: miks peavad need, kes tahavad magama minna, enne ise magama saamist panema magama need, kes ei taha magama minna?
See pole mina. Mul pole ameerika naeratust. See on instagrammi meemipsühholoog. Seal siukseid jagub.
“Nii lihtsalt on,” ütleb vahetult enne uinumist 10-aastane, kelle uneaeg on tund hiljem kui tema 6-aastasel õel, kelle tuba jäi vaikseks kõigest 15 minutit enne nende sõnade lausumist.
Mina oleks juba kell 20 põhku pugenud.
See pole mina. Mul pole ameerika naeratust. See on instagrammi meemipsühholoog. Seal siukseid jagub.
Olgu, ausalt?
Ma oleks ööunega alustanud kohe pärast lõunaund.
Üks teine meem ütleb, et miks on nii, et hommikusöök voodis on luksuslik, aga kui lõunasöök ja õhtusöök ka voodis on, siis oled depressioonis? Nii ütleb. Ma küll voodis ei sööks (pudiseb ja/või läheb ümber ju, ükski printsess ei saa selle hernetera otsas pärast magada ilma sinikateta), aga mõistan.
kolmapäev, 10. juuli 2024
Rõõmus uudis
Sest jagatud rõõm, eks.
Kas pole tore, kui üsaviljakesed juba piisavalt suured on, et saab sedasi raamatu või näputööga? Ekstrarõõm sulle, armas lugeja, sest pildilt pole kisa kuulda.
Nimelt olen ma oma kübaraheegeldamisega jõudnud punkti, kus sai läbi superigav osa heegeldada maitse järgi 10-15 rida ilma silmi juurde loomata (mistap ma tean nüüd enda kohta, et ma ei oska järjest 110ni lugeda (vaid pean selleks kõigepealt lugema kaks korda kümneni, siis ühe korra kahekümneni, kolmekümnd vajab kolm korda ülelugemist, neljakümnele käib ühest korrast, viiskümmend kaks korda ja seal on juba märk maas, seega 60=10 ja kaks korda lugemist jne)), ja saab rahulikult jälle hakata viieni lugema.
Hurraa!
Kas pole tore, kui üsaviljakesed juba piisavalt suured on, et saab sedasi raamatu või näputööga? Ekstrarõõm sulle, armas lugeja, sest pildilt pole kisa kuulda.
Ma ei tee nalja, eks.
See on üks mu tänase päeva rõõmukillukestest ja süda hõiskab nii, et lausa jagama peab.
neljapäev, 9. mai 2024
Maailma lõpus on valgus*
Kas see on ka mingi vaimuhaigus, et alles oli veebruar ja täna panime füsioteraapias järgmise aja juunikuusse. JUUNIkuusse. See on ju suvi juba. Ja veebruar on talv. Kuidas nii? Või mitte haigus vaid lihtsalt läbipõlenud inimvare toimetulekumehhanism? Ühe silmapilguga, sõna otseses mõttes, saab talvest suvi, saab kolmesest kümnene ja sünnitusvaludest keskkoolide vaatamine? Ma ei tea ka, mitte keskkoolide, vaid… mu peas on ikka vana hea I-IV klass on algkool, V-IX on põhikool ja siis X-XII keskkool. Enne esimest on lasteaed, vahel.
Siin on hoopis nii, et "kooli" lähevad 2,5-aastaselt, siis on nn mudilaskooli I-III klass, kust saab lõputunnistuse, sertifikaadi. Sellega lähed (enamasti samas koolis) algkooli, mis on I-VI klass. Selle lõpetad 11-12-aastaselt ja siis tuleb … teine kooliaste - esimene kraad 2 aastat, teine kraad ka kaks ja kolmas kraad vastaks justkui meie keskkoolile-gümnaasiumile. Seda käisime vaatamas nädalavahetusel selle beebi jaoks, kes alles eile vaakumiga välja sakutati. Kuidas?!
Kas lapsevanemaks olemist saaks ka DSM-manuaali järgi sümptomite alusel vaimuhaiguseks klassifitseerida? Aga paremaks läheb. Kui nad on piisavalt vanad, lastakse magada ja unepuudust ei ole enam nii palju.
Ükskord märtsis ma jäin auto alla. Sõitis rattateele, kus mina olin. Rattaga. Kaks kuud füsioteraapiat ja peaaegu ei olegi valus iga kord kui ma hingan või kui süda lööb. Läheb ju paremaks.
~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~
* vähemalt seniks, kuni viimane lahkuja kohvikus tule kustutab
~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~
PS. Nüüd, kus ma kirjutan postitusi meili teel, tundub nagu võiksingi karusnaha toru sega tõmmata ja autole korstna külge kruvida.
reede, 1. märts 2024
Kutsuge manageerija
Kui mõradest valgus sisse pääseb, nagu tarkade inimeste tsitaatidel põhinevad internetimeemid räägivad, siis miks teised meemid jälle kiidavad jaapanlaste kullaga keraamika parandamise kunsti?
neljapäev, 29. veebruar 2024
Tellimine:
Postitused (Atom)