laupäev, 7. juuni 2025

Maagilised emadusehetked

Pakime laste kohvrit, et seda ei peaks lennukiga kaasa vedama, vaid saaks vanaema juurde ette ära saata, pakiveos juba kenasti ühe kohvri jagu ruumi bronnitud ja kohe-kohe tulevad järele.



Ja siis tuleb pakiveole kirjutada, et teate, juhtus nii, et ootamatult on lapsed sirgunud ja vaja kahe kohvri jagu ruumi. Vastus oli õnneks “no stresso, no stresso” 🎶

No ei märka, kui kõik see sirgumine oma silma all toimub. Aga ometi justkui märkad ka, sest üks juba “laenab” su riideid ja teine on esihammasteta ja kannab neid riideid, mida see esimene peaks su arust kandma.

Selavii, ši sed tu mii… 🎶




kolmapäev, 4. juuni 2025

Siis kui uni ei tule ja lapsepõlv tundub helge

Põhja-Keila patrioot

(Nublu “Kloogaranna” rütmis)


Longin (x5) jõe äärde

Keilas pole randa, niiet longin jõe äärde

Põhja-Keila patrioot ja männipargi sangar

Jooksen koera järgi, see näitab mulle hambaid

Õnn ei hüüa tulles

Braavos jälle on jätsi

Pärast garaažides näen venelaste kätši

Viskan kulli-kirja kes on turnikal essa

Mullamäel ja puu otsas, geoloogides seiklen

Tom turak ja tuura juura, venkudelt saan kaussi, 

Plikagäng tuleb appi, koos lähme haussi

Aga nüüd on nii, et ongi suvi möödas

Leivaka alt kooli, muidu oled kööga

Sügisel on mudaliug, talvel ripud aias kinni

Jääga alla sajad, siis hilined tundi

Kevadel on kullesed, toomingad ja pajud

Jõe ääres varsakabjad, karukellad, kullerkupud, 

Männikus sinililled, liputajad, nurmenukud,

Tuju hea ja varsti jälle suvi

Ujuma laulasmaale, kloksi või jõkke

Rattaga ja tagasiteel ikka metsast läbi

Seenele, marjule ja õunaraksu

Pagan sinna enam ei saa,

Öö läbi eterniit praksus

Telefon on mõttetu, sest sõbrad kõik on õues

Kolistame trepikojas, kassipojad põues

Endale ei jäta, emad kiljuvad kooris

Ma passin (x6) rõdul

Pesunööri-sms on viiekate vahel

Kirjutame poistest üle majadevahe

Kodus söömas terve suvi pole käind

Koolisõpru terve suvi pole näind

Kui näen, siis septembris

(väike soolo, väike tants, kõikidele inimestele, kes on vähemalt korra elus Vasara tänaval eland, oled kusagil asfaldita kohas, garaažide või geoloogide vahel, niiet sealt ei saa minema minna, sest nagu… mudameri on. Võib-olla ootavad mind kodus üldse mingid kohustused)


Taust ja rütm: Nublu
Sõnad: Hõbe Sulg
TM, kopirait ja patent pending, autoriõigused pooleks, eks, Nublik-Tublik.

Isegi siin…

Kõigepealt see: 
https://www.instagram.com/reel/DHKI3Zay2UL/?igsh=ZW55dWU0MnhxNmdj

Ja siis see:




Deemonid ja teepeod

Murderbotist tehti sari. Fuckers. Miks ma kõik need raamatud siis läbi lugesin? Aa jaa, raamatud on paremad. Vahid kriipsukesi riivitud ja kokku pressitud surnud puutükil ja hallutsineerid, mitte ei vaata kellegi teise hallitsinatsioone samal teemal. Või vaatad ikka, nähtavasti, aga vähemalt tead, mis taustainfo nad välja on jätnud ja mis on dumbed down for wider audience



Loch Shin, Šotimaa. Roman Popelar



Maalritööga ma elatist ei teeniks. Ei pea igat asja, mis rõõmu pakub, näiteks oma köögi üle värvimine, side hustle’iks muundama. Ja selg ka ei kannataks, pisikestest valgetest käekestest rääkimata. Kätekreemi läheb liitrite kaupa, pea sama palju kui seinavärvi. Aga ilus on. Bright Orange A20. Pehmendab kenasti kapiuste RAL 1028-t ja peegeldab valgust paremini kui niisama valge sein enne peegeldas. Ja lillemustriga tapeet paneb köögi elama. Jep. Siin majas me julgeme ja teeme.

Üks laps käis viis päeva kosmoselaagris, teine kaks päeva talulaagris. Mulle meeldib siinne koolisüsteem. Kõik elavad kaasa, kui üks, kes veel kahe aasta eest koolis kellegagi ei rääkinud, klassi ees seistes luuletust deklameerib, endal ärevuspisarad silmas, aga elevusrõõm näos, ega tee teist nägugi, kui Mari tuleb kooli ja ütleb, et nüüd ma olen Mart, ja paar kuud hiljem on jälle Mari. Peaasi, et tunnikontrollid üle 50% tehtud saab, aga kui ei saa, pole ka suurt lugu, sest ju siis selle lapse peal harilik õppemeetod ei toimi, proovime midagi muud, kuni toimib. Ja toimib. Emps rahul, enamasti. Eriti juhul kui ta on kursis muude riikide koolisüsteemidega. Aga on ka selliseid, kelle lapsed vajavad tulevikus palju teraapiat, et oma lapsepõlve toimetulekusüsteemid laiali lammutada ja proovida elada. On seda ka siin, jah. Seda on igal pool. Inimeseks olemise A ja O. The human condition või midagi. Üks ükskord ütles, et siinses koolisüsteemis on palju õhku sees, Eestiga võrreldes. Selle peale, kuidas siin koroona ajal kodust õpet korraldati ja mis kodueestis toimus. Aga ei. Ei ole õhk. Inimlikkus on.

Terapeut väidab, et ma pean istuma oma tunnetega ja kuulama, mida nad mulle öelda tahavad. 




Et kui aastaid oled eiranud neid ja alla surunud ja teinud nägu, et kõik on hästi, siis võtab aega, enne kui nad ligi julgevad tulla ja sa üldse kuuled, saati veel arugi saad, mida nad sulle öelda tahavad. Nagu metsloomad, kes inimesi pelgavad. Või koerad, kes on nii palju jalaga saanud, et ei usalda. Võtab aega. Ja et kogu see viha, mida see tahab öelda? Mille tasakaalustamiseks see on? Hirmu? Abituse? Kuula. 

“Fear is the path to the dark side. Fear leads to anger; anger leads to hate; hate leads to suffering. I sense much fear in you.“ Kui mitu korda me oleme selle tsitaadini jõudnud? Palju.

Viha ei ole halb, halb on selle valesti välja valamine, agressiivsus, sest sa ei oska sellega toime tulla. Mitte poksikotti pole tarvis, vaid põrandaküürimist. Taimede istutamist. Aknapesu.

Istu ja kuula.



Istu ja faking kuula, kui palju sa iseennast vihkad, sest lapsena ei kallisttud piisavalt. Toit oli ju laual, katus pea kohal, välisel vaatluse terve laps.
.
Istu ja kuula.










Ekraanipildid insta kasutaja theinauthenticook videost

Istu ja faken kuula. Nagu see hea laps, kes sa olid, kui sa istusid ja kuulasid, kuidas sa kellegi teise arust olema peaks. Istu ja kuula, misse deemon sulle ütleb. Sest see deemon oled sina ise, kes tahab elada. (Vanad eestlased, juuni 2025 (jah, mina. Vana ja väsinud.)

Aga lootust on. 
Olukord jääb samaks.
Su enda vaatepunkt muutub.

Thusly.



Ja siis värvidki köögi lae ja kolm seina virsikukarva ja paned neljadasse suure mustriga lilled.

Keskeakriis või liiga palju teraapiat?
Mõni ostab punase sportauto, mõni võtab 42selt 17aastase voodit soojendama (Picasshole, hea raamat. (Hannah Gadsby “Nanette” Netflixis, hea vaatamine.)) Mõni joob. Mõni jookseb. Mõni saab vanas eas diagnoose vasakult ja paremalt ja siis paar aastat leinab seda iseennast, kes oleks võinud olla, kui tüdrukuid samamoodi lapseeas diagnoositaks nagu poisse, enne kui istub ja kuulab. 

Üldse oleks maailma palju parem koht, kui rohkem raha erinevate asjade uurimise peale kulutataks, mitte ainult meeste edevuse. Või kui kuulataks.

Ma tegelikult tahtsin muust kirjutada. Jube head mõtted käisid siin mitu päeva. Aga ei mäleta. Selavii.

neljapäev, 8. mai 2025

Parkimisuudist

Mõni postitus tagasi kirusin suurhaigla parkimissüsteemi ja maa-alust garaaži, mis hingehinda küsib.

Tuleb välja*, et põhjus on lihtsalt see va vana hea röövkapitalism. Nimelt ei ole parkimine üldse mitte haigla all, vaid naaberehitise all. Too ehitis pole aga peale heanaaberlikkuse mitte kuidagi haiglaga seotud ja muidugi küsib, mis tahab. Haiglakülastajad saavad pargitud, naaber ehituskulud viieka kaupa tagasi. Tunnihind on sissesõidu juures kirjas ja iga uus tund läheb täislaksust kohe esimesest sekundist.

Kõik on hea, mine aga bussiga, eks.

Vähemalt haigla EMO-l on kuskil maja taga oma pisike parkla, mis ei koorigi seitse nahka, kui EMO registratuurist templi küsid. Südamedaam sai lausa puhta muidu mind eelmine kevad sealt koju viia, kui kiirabi oli mu luud-kondid tänavalt kokku kraapinud ja haiglasse lappida viinud, sest ööseks jäetakse tõkkepuu puhta lahti. Ja kui ta haiglasse helistas, et kuhu mind viidi, siis juhatati ta kenasti sinna majatagusesse, mitte röövkapitalistide omasse.

~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~
* Südamedaam seletas mulle nagu viie- või üheksakendviiesele. 

pühapäev, 13. aprill 2025

Elutarkust

  • Howcome we have to live with chronic back pain just because you happen to own an endometrium?
  • I think you’ll find the endometrium owns you
Sest kordamine on tarkuse emakas. Või midagi sellist.



Ja kui juba kassipiltide jagamise juurde jõudsime, siis:


















kolmapäev, 9. aprill 2025

Maailma asjad…

… millest ma aru ei saa. Vol [sisestanumbersiia]


Ooteruumikunst

Nagu.
Mitte keegi ei taha haiglas käia. Veel vähem olla seal, kui ei pea olema.
Ma saan aru, et parkimise eest on vaja raha küsida. Näiteks Tallinna kesklinna suurhaiglates ei mahuks ükski patsient parkima, sest ümberkaudsed magalad pargiks kõik kinni, kui tasuta saaks. 

Aga kui haigla on kaugel, ütleme, ärikvartalitest ja ma-pean-tänaval-parkima-rahvast 15-20 mintsa jala visata. Kes see tuleks sul sinna ruumi ära võtma? Tühermaa ümberringi, viis korrust parklat suure haigla all. Ja küsivad selle eest hingehinda. Okei, küsi mingisugune poolsümboolne raha, sest parkimisega seotud IT-süsteemid ja koristajad ja elekter ja muu säherdune. 

Või ma ei tea, kuna meditsiin on taskukohane, erinevalt mõnest muust mandrist, siis peab kasumi ikka kuidagi kokku ajama?

Seletage mulle nagu viieaastasele või üheksakendviieaastasele.