Sellega seoses, ja tulenevalt sellest, et ma unustasin seekord lapsühikud endid eluks vajalike oskuste koolitusse kaasata, võtsin nende vooditelt linad pessu.
Ja avastasin, kuidas viiene lugema õpib.
See, muide ja muidugistki, toimub suletud ukse taga, kui mina oma arust olen nad juba tuttu pannud.
Ja ma pole “Karnevali ja kartulisalati” matemaatikapadja juttu ka viimased aastad unejutuks lugenud.
Intuitiivne!
Alternatiivne!
Järelikult ja ilmselgelt ka efektiivne!
~~~~~~~~~~~~~
* Vahepealsed nädalad olen endiselt lapsevanem, muidugi. Need ajad täidan hetkel -oloogi näpunäidete järgi miniedulugusid (mikro- pigem (okei, nano- (okei, olgu, pikoedulugusid))) treides. Sekka võimaluste piires igapäevasest tänapäevast välja astudes ja koduseinte vahel alpimägist, laanesügaviku metsamühisevat ja ookeaniäärset sanatooriumikeskkonda jäljendades.
(Kui keegi tahab teha gofundme või hooandja minu isikliku enda nädalaks tõelisesse alpimägisesse, laanesügaviku metsamühisevasse ja ookeaniääsesse sanatooriumisse saatmiseks, siis annan selleks siinkohal oma loa.)
~~~~~~~~~~~~~~
Lapsed on terved, katus pea kohal, toit laual, tänan küsimast.
