Kui ma haiguslehele jäin, keelas arst mul uudised ära.
Töö tõttu oli vaja uudistega kursis olla, mitmes keeles ja veel mitmemas riigis. Põhjalikult. Agressiivselt. Sest silmaring ei hüüa tulles ja kliendi mõtete aktiivagressiivne lugemine on töö osa ja noh. Silmaring aitab vahel sitast saia teha.
Aga leeki tuleb vajadusel üles puhuda kaminat süüdates, mitte siis, kui kogu maja juba leekides on, sealt see uudistedieet.
Lootsime, et aitab. Ju on aidanud ka.
Telefonisõltuvusega tegelemine on ka aidanud igasuguste uudiste ja infomüra pealetungi tagasi hoida.
Samas ei ole ma veel nii vana ega vist ka seda tüüpi inimene, et päris ainult iseoma mullis püsida ja maailma asjust absoluutselt mitte… huvituda? Hoolida?
Instas on üks konto, mis jagab häid uudiseid - nopib siit-sealt ekstrahäid asju üles ja jagab. Mis on väga hea, aga… aga nad kipuvad sisu kordama ja ei postita väga tihti ja… kas siis tõesti rohkem head ei ole, kui uus seaduseelnõu Austraalias ja pingviinipaar Chicago loomaaias…? Aga hea tunde tekitab küll, kui häid asju juhtub.
Ja CNN-il on uudiskiri, mis nad sulle aeg-ajalt saadavad heade uudistega, The Good Stuff. Ainult et see on veel lünklikum ja piiratum, kui too instakonto. Jah, nopite hea asja vàlja, aga… Ukrainas ja Gazas ikka lapsed surevad, Iisraeli ašramite beebid on ka endiselt surnud. Rootsis juhtub endiselt õnnetusi, mis niigi hapras seisus pere veel kõvemini pikali lööb.
Teatavat ekremaiguga heade uudiste saidi linki ma ei hakka siia panemagi, seal on nagunii… selline… korra nädalas täiesti viiendajärguline mittenegatiivne “uudis”, mis annab samamoodi täiesti vastupidise tulemuse (eeldatavasti ettenähtust ja kindlasti saidi nimest) - kas tõesti on see ainus positiivne asi, mis juhtus?! Ja kõik muu … on… nii pekkis, et…? Jep. Head uudised, tõepoolest. All thumbs up.
Kus on see, mida ma tahaks? Kindlasti mitte ainult mina. Kus on AK üheksastele uudistele järgnev veerandtund (pluss ilm, pluss sport) täpselt samu päevauudiseid, mida just esitleti traditsioonilises kastmes, aga positiivses võtmes? Ja ma ei mõtle seda klassikalist human interest juppi, et Belgia eesti laste jõululuuletuste raamat või loomaaias sündis sebrakutsikas.
Ei, majandusuudised. Maailm ei lõpe. Poliitika. Saame hakkama. Valimised. Jääme ellu. Välispoliitika. Olukord on sitt, aga see on meie tuleviku väetis. Saate aru, eks?
Pluss ilm. Homme sajab terve päeva, suurepärane uudis põllumeestele ja abiellujatele - tuleb viljakas (abielu)põld!
Pluss sport. Krissu ei jäänud kullast ilma. Krissu võitis hõbeda!!!
Ei ole ju raske.
Laske minul ka uudiseid vaadata.
Kui vaja, ERR, ma tulen ja spinnin ise. (Konkurentsivõimeline palgasoov minult, mittetoksiline töökeskkond teilt. Teeme ära!)
Ja see pole võimatu! Kui teatud perioodil olid uudised põhiliselt K-numbrite statistika, siis hakkasin märkama vahet ühe ja teise kanali, ühe ja teise riigi ja ringhäälingu vahel. Kui ühed rõhusid ainult ja raskelt negatiivsele, sest katastroof ja klikid võrdub raha!, siis teised lähenesid tasakaalukamalt. Mitte ainult suurenevad numbrid, vaid ka alanevad. Mitte ainult tuubil haiglad, vaid kogukonnavaim ja ühisühiskond. Jms. Andeks, aga ma ei pane kell 21 telekat käima, kui ma tean, et sealt mu hing ainult pasatormi alla jääb, samas kui teiskeelsed õhtused uudised kajastavad samu päevasündmusi ja ei seo sulle jõkke ujuma minnes veskikivi kaela.
Alanud aastaks soovin endale, oma lähedastele ja internetitutvustele (ja kõigile teistele ka, ma pole kade. We rise all rise when we lift others with us) ebahuvitavat, kordunud ja korduvat ning ennenähtud aastat! Olgu meie eluajal maailm igav (ja meie järeltulijatel ka).
~~~~~~~~~~~~~~~~~
Jah, ma alustasin seda postitust eelmise aasta lõpus. Sealt ka uue aasta soovid. Aasta on vahetunud, soovid samad.
