Minu pere Hispaania
Ja siis ma tulin lastega Hispaaniasse ja mis ma oskan kosta? Küll need sõnad maitsevad ikka hästi! Neid sööks teinekordki!
Kuidas sa oled lapsesõbralik, kui käruga bussi minnes tuleb laps sealt välja võtta, käru kokku panna ja koos lapsega kaenlasse. Mida vankribeebidega veel tegema peab? Jala käima või kodus passima? Eraldi piletit, muide, on ühistranspordis vaja juba alates 3ndast eluaastast. Võrduseks Belgias ja Eestis alates 6ndast (või oli Eestis lausa 7ndast?) Restodes võivad küll lastetoolid olla, aga ühegi lastemenüü otsa pole ma veel sattunud. True story! Kui küsid eraldi taldrikut, et oma portsu jagada, oled imeloom. Veidrik. Turist, noh. Kes siis lapsele süüa annab!? Naljatilk.
Minu Hispaania
Ja mänguväljakud? Nalja teete või? Need hommikust saati hispaania päikese all küpsenud atraktsioonid sobivad muna praadimiseks ja liha grillimiseks. Ma teen küll pidevalt nalja, et näe, mul laps süles, viskame värske liha grillile, aga see on sellest, et mul on selline huumorimeel, mitte et ma tegelikult tahaksin lapsele II astme põletusi (ma oleks selle karmima siia kirjutanud, aga ma ei tea peast, kas I või III on hullem).
Mulle ikka meeldivad need kalurimajakesed 💚
Või noh. Küll see vinguviiul heliseb täna heaste. Eks ta on lapsesõbralik küll. Lihtsalt mitte minu lastele, kes üksikutel kordadel saavad hispaanlaste tempos kulgeda ega pea ikkagi kell 20 põhku pugema. Me oleme lihtsalt teisiti harjunud. When in Rome, whine how they’re doing it all wrong. (And ask for some cheese to go with that whine!) Ja sooja päikse käes on ka igapäevarutiin ikkagi mõnusam kui kontekülmetavas vihmas (tsau kodustele!)
Täna lõppes kursus, nüüd on veel terve päev päikest enne, kui naaseme värskendavasse koduvihma!