•Jätkub pisilapse potitrenn - kaks sammu edasi, kaks sammu tagasi. Aga ta on veel pisike ka. Vast ülikooli läheb juba mähkmevabana.
•Jätkub peni rihmatreening - jätkub endiselt. Iga korraga saab varem aru, et sikutada pole mõtet. Rahva sekka ikka ei vii veel. Metsas lasen südame värinal vabaks rihma otsast, seni on iga kord esimese kutsumise peale tagasi kapanud.
•Algab koolivaheaeg, mida pikendati ühelt nädalalt kahele - kas see oli ka SEE kuu? Tundub igiammu. Närvirakud on isegi peaaegu taastunud pärast seda.
•Lähevad lukku ebaolulised poed - läksid lukku, k-numbrid langesid. 1.12 läksid jälle lahti ja k-numbrid hakkasid tõusma. Koolid olid kogu aeg lahti. Sõnaga, meie praktika näitab, et “Eesti koolide sulgemine, poed lahti” taktika on jama.
Sünnipäevalill
•Suure lapse sünnipäev - oli. On nüüd suurem. Tordimäega oldi rahul.
•Lõppeb koolivaheaeg ja ma ei taha kuuldagi, et ei lõpe, mis siis, et töövihikud pandi igaks juhuks koju kaasa - lõppes. Sisesta kergendusohe.
•Pisibeebi läheb in-stap-klas’i ehk sinna klassi, kuhu aasta jooksul kõik 2018 sündinud kokku kogutakse, kui nad riburadapidi 2,5 saavad - läks. Läks ja laulis. Harjub mürakarudest klassikaaslastega, leidis juba omale ka hea sõbra. Õpetaja meeldib, kool ka. Kui ainult vähem tõuklemist oleks!
•Käin paaril koosolekul - tehtud. Nagu täna herra abikaanele ütlesin, et ma armastan oma tööd, aga k*%#£ (koroona on uus k-sõna ja feedback on uus f-sõna, et teaksid), peab see nii vara vahel pihta hakkama. Alles üleeile näiteks lõppes veidi enne ühtteist öösel. Selavii.
•Sõidame palju ratastega ja oleme väga buiten-familie, nui neljaks - eee, keegi oli ambitsioonikas oma plaanides.
•Ärajäänud tantsutrennid proovime ise peatselt seitsmesega ära kombineerida, ei, kombineerimegi ise ära, sest there is no try, only do - jah, ambitsioonid ja kõrged eesmärgid on tähtsad. Aga vahel jooksed ikka rahumeeli lati alt läbi. Vähemalt jooksed, mitte ei rooma, eks? Asi seegi.
•Loen kaks pooleliolevat raamatut läbi - ju vist sain tehtud. Üks neist oli jälle selline maailmalõpp, et pärast seda pole uut raamatut ette võtnudki.
•Eestist saabub 28 kg jagu pakki - saabus! Oh seda õnne!
•Vaatame ja ootame ja otsustame, mida jõuludega teha, millal ja kuidas või kas üldse katkuajal reisida - ei reisi tänavu. Peame vaikseid jõule siin. Hapukapsa, verivorsti ja muu sinna juurde kuuluvaga. Aga ikkagi tahaks peret kallistada.
•Kirjutame kirja sinterklaasile, keda on oodata 5.12 (ööl vastu 6ndat, ma saan aru) - minu esimesest beebist sai ootamatult suur laps, kes on kursis jõulusaladusega ja soovib selles aktiivselt kaasa teha. Täidame koos susse ja liigutame elf-on-the-shelfe. Ega mul plaanis polnud, lihtsalt ta avastas päkapikuvarudega sahtli ja ma ei hakanud seda asja edasi lükkama. Kinkide saamine ja jõulutunne on ikka head, ükskõik kes neid kinke siis toob. Ei teagi, mida pisemaga teha - kas jätkata talle näkku valetamist või kuidagi ausamalt jätkata?
•Korjame kokku halloweeni-koletused (juba jõudsin ära teha)
•Puistame laiali jõulukaunistused - tehtud. Kuigi kuusk läks detsembris üles ja aknatuled pole siiani veel.
•Peame hingedeaega - pidasime-meenutasime.
