Unenäod

See hetk, kui sa vaatad sarja* ja mõtled, et huvitav, see ei tundu nagu unenäo-stseen, aga filmitud on nagu uduse filtriga. Ja vaatad edasi ja ikka ei tundu piisavalt erinev tavastseenidest ja… 

Ja siis saad aru, et prillid vajavad puhastamist.

Mul just oli see hetk.

~~~~~~~~~~~~~~~~~

* ja selles sarjas pole selliseid unenäostseene ega -episoode, kus servad või kõik oleks udustatud.

Pilt ja sõna

*viipab ebamääraselt*

Elu kui meemis

Nagu meem ütleb: miks peavad need, kes tahavad magama minna, enne ise magama saamist panema magama need, kes ei taha magama minna?

“Nii lihtsalt on,” ütleb vahetult enne uinumist 10-aastane, kelle uneaeg on tund hiljem kui tema 6-aastasel õel, kelle tuba jäi vaikseks kõigest 15 minutit enne  nende sõnade lausumist.

Mina oleks juba kell 20 põhku pugenud.

See pole mina. Mul pole ameerika naeratust. See on instagrammi meemipsühholoog. Seal siukseid jagub.

Olgu, ausalt? 

Ma oleks ööunega alustanud kohe pärast lõunaund.

Üks teine meem ütleb, et miks on nii, et hommikusöök voodis on luksuslik, aga kui lõunasöök ja õhtusöök ka voodis on, siis oled depressioonis? Nii ütleb. Ma küll voodis ei sööks (pudiseb ja/või läheb ümber ju, ükski printsess ei saa selle hernetera otsas pärast magada ilma sinikateta), aga mõistan.

Rõõmus uudis

Sest jagatud rõõm, eks.

Nimelt olen ma oma kübaraheegeldamisega jõudnud punkti, kus sai läbi superigav osa heegeldada maitse järgi 10-15 rida ilma silmi juurde loomata (mistap ma tean nüüd enda kohta, et ma ei oska järjest 110ni lugeda (vaid pean selleks kõigepealt lugema kaks korda kümneni, siis ühe korra kahekümneni, kolmekümnd vajab kolm korda ülelugemist, neljakümnele käib ühest korrast, viiskümmend kaks korda ja seal on juba märk maas, seega 60=10 ja kaks korda lugemist jne)), ja saab rahulikult jälle hakata viieni lugema.

Hurraa!

Kas pole tore, kui üsaviljakesed juba piisavalt suured on, et saab sedasi raamatu või näputööga? Ekstrarõõm sulle, armas lugeja, sest pildilt pole kisa kuulda.

Ma ei tee nalja, eks.

See on üks mu tänase päeva rõõmukillukestest ja süda hõiskab nii, et lausa jagama peab.

Maailma lõpus on valgus*

Kas see on ka mingi vaimuhaigus, et alles oli veebruar ja täna panime füsioteraapias järgmise aja juunikuusse. JUUNIkuusse. See on ju suvi juba. Ja veebruar on talv. Kuidas nii? Või mitte haigus vaid lihtsalt läbipõlenud inimvare toimetulekumehhanism? Ühe silmapilguga, sõna otseses mõttes, saab talvest suvi, saab kolmesest kümnene ja sünnitusvaludest keskkoolide vaatamine? Ma ei tea ka, mitte keskkoolide, vaid… mu peas on ikka vana hea I-IV klass on algkool, V-IX on põhikool ja siis X-XII keskkool. Enne esimest on lasteaed, vahel.

Siin on hoopis nii, et "kooli" lähevad 2,5-aastaselt, siis on nn mudilaskooli I-III klass, kust saab lõputunnistuse, sertifikaadi. Sellega lähed (enamasti samas koolis) algkooli, mis on I-VI klass. Selle lõpetad 11-12-aastaselt ja siis tuleb … teine kooliaste - esimene kraad 2 aastat, teine kraad ka kaks ja kolmas kraad vastaks justkui meie keskkoolile-gümnaasiumile. Seda käisime vaatamas nädalavahetusel selle beebi jaoks, kes alles eile vaakumiga välja sakutati. Kuidas?!

Kas lapsevanemaks olemist saaks ka DSM-manuaali järgi sümptomite alusel vaimuhaiguseks klassifitseerida? Aga paremaks läheb. Kui nad on piisavalt vanad, lastakse magada ja unepuudust ei ole enam nii palju. 

Ükskord märtsis ma jäin auto alla. Sõitis rattateele, kus mina olin. Rattaga. Kaks kuud füsioteraapiat ja peaaegu ei olegi valus iga kord kui ma hingan või kui süda lööb. Läheb ju paremaks.

~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~

* vähemalt seniks, kuni viimane lahkuja kohvikus tule kustutab

~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~

PS. Nüüd, kus ma kirjutan postitusi meili teel, tundub nagu võiksingi karusnaha toru sega tõmmata ja autole korstna külge kruvida. 

Muhv, nõudmiseni

Viirusevabawww.avast.com

Täna pole ilma

Õues. Täna pole ilma õues, teine välde, seotud ilmateatega, mitte esimene välde ja koos versus ilma.

Sedasi:

Vasakul ekraanifototõend puuduvast ilmast, paremal üleval silmnähtav ilm ja paremal all siseilm.

Kutsuge manageerija

Kui mõradest valgus sisse pääseb, nagu tarkade inimeste tsitaatidel põhinevad internetimeemid räägivad, siis miks teised meemid jälle kiidavad jaapanlaste kullaga keraamika parandamise kunsti?

Kumbapidi see siis on?

Või nagu ikka - mõlemat, aga erinevad kontekstis?

Kus on lihtsad, kõigile ja kõigele sama kulbiga sama suppi stiilis lahendused?!

Ma tahan teie ülemusega vestelda, tänan. Kohe.

Täiesti nõus

Märgid

Ükspäev oli täiskuuaeg, mida ma veel polnud märganud, aga see teadmine oleks abiks olnud täiskuu… kuidas me eesti keeles ütleme lunatic, nii et luna oleks sees? Kuutõbine? (Aitäh! (Jah, selline streamofconsciousness ongi. You get what you pay for (tasuta lugemine, meenutan))). Kuutõbistega suhtluse teeb hõlpsamaks teadmine, et parasjagu on täiskuu. Mul too teadmine tol hetkel puudus, aga keset kõige hullemat suhtlustormi väljas möllav vihmane tuulispask hetkeks peatus, pilved avanesid ja päike säras. Hetkeks. Lihtsalt et teha sedasi.

Ma pole suurem asi usklik, sest et vaevu usun iseendassegi, aga ma olen inimene ja teadupärast meiesugused otsivad ja leiavad eluta asjadelt inimnägusid* ja tagantjärele mõeldes toimunule igasugu märke ja tähendusi. Ja see märk ja tähendus tõmbas meie poolt kenasti pidurit kuutõbistega suhtlemisel. Nagu mu -oloog ütleb, ei pea mina mitte seda tantsu kaasa tantsima. Enamik probleeme laheneb, kui sa saad aru, et a) see on kellegi teise probleem või b) see pole üldse probleem või c) sellele polegi lahendust, seega ei ole tarvis sellest probleemi teha.

Mõni hetk hiljem paduvihmas väljas edasi. Sees enam ei tormanud (meie majas).

Eile oli üks väheseid päikselisi päevi prognoositavas ilmateateperioodis, läksime metsa. Lapsed tapsid kolle ja otsisid puu otsast onne ja mudaste lompide seest põhja, mina vaarusin 38-kraadise kehatemperatuuriga sabas. Kui on päike, siis on päike.  Leidsid oma ajutiselt helikopterilt sellised märgid. Ma looduskauge linnalapsena arvasin, et äkki rähn jätab siuksed maha.

Kes teeb nii? Kas ongi rähn? Või kooreürask? Või marutaudis rebased? Või…?

Otsin märke, et südamerahus tühistada -oloogiaeg, mis arvutis poole tunni pärast algab. Usutavasti on see otsing ise märk sellest, et ülalpool viidatud vikerkaarte väljamanamine vajab mingit läbinämmutamist, proovimaks sarnast tuulispaska edaspidi vältida, ja kohe mitte ei peaks seda edasi lükkama.

Märgid, schmärgid. Paluks ainult selliseid, mis kinnitavad mu sisemisi veendumusi. Kummitemplid ja kõlakojad. Mis? Et märgid ei tööta nii? Isegi kui need on tagantjärele välja mõeldud tähendused? Nähh.

~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~

* Tšau, rõõmusmaja! 

Laste kool hoiab ka tagatänaval pilku peal:

Üleüldse on meil siin naabrivalvega korras. Need kaks ei maga midagi maha:

Standardid

See ülemine on standard.

Aga ka need kaks on… löövad.

Aga eriti see esimene. 

Eluline blogisissekanne

Mis täna* juhtus?

Viiene õppis pärast pikka** talve jälle rattaga sõitma***.

Tulemus:

Mina sain tender loving care’i ja pisikese sebrasõbra oma suurele põlveplaastrile.

~~~~~~~~~~~~~~~~

* üleeile

** kaks pimedat kuud. Üksteise sabas. Ving ja hala.

Ei, mitte nagu polaaröö, päeval läheb ikka valgeks ka. U 9-17 on valge (otstest hämaram). Eestis on sellist pimedust pool aastat, ma absoluutselt ei vingu. Jube mõnus maasikamoos vaimsele tervisele, need siinsed pimedad talved!

*** ei õppinud. Aga ega ta enne pikka talve ka ei osanud. Tasakaalu on, aga hirmu on rohkem ja jalad lähevad iga meetri tagant pedaalidelt maha, sest “ma hakkasin kukkuma”. Kannatlikkus viib sihile, ükskord me sõidame rattaga niikuinii!

Ainult head uudised

Kui ma haiguslehele jäin, keelas arst mul uudised ära. 

Töö tõttu oli vaja uudistega kursis olla, mitmes keeles ja veel mitmemas riigis. Põhjalikult. Agressiivselt. Sest silmaring ei hüüa tulles ja kliendi mõtete aktiivagressiivne lugemine on töö osa ja noh. Silmaring aitab vahel sitast saia teha.

Aga leeki tuleb vajadusel üles puhuda kaminat süüdates, mitte siis, kui kogu maja juba leekides on, sealt see uudistedieet. 

Lootsime, et aitab. Ju on aidanud ka.

Telefonisõltuvusega tegelemine on ka aidanud igasuguste uudiste ja infomüra pealetungi tagasi hoida.

Samas ei ole ma veel nii vana ega vist ka seda tüüpi inimene, et päris ainult iseoma mullis püsida ja maailma asjust absoluutselt mitte… huvituda? Hoolida? 

Instas on üks konto, mis jagab häid uudiseid - nopib siit-sealt ekstrahäid asju üles ja jagab. Mis on väga hea, aga… aga nad kipuvad sisu kordama ja ei postita väga tihti ja… kas siis tõesti rohkem head ei ole, kui uus seaduseelnõu Austraalias ja pingviinipaar Chicago loomaaias…? Aga hea tunde tekitab küll, kui häid asju juhtub.

Ja CNN-il on uudiskiri, mis nad sulle aeg-ajalt saadavad heade uudistega, The Good Stuff. Ainult et see on veel lünklikum ja piiratum, kui too instakonto. Jah, nopite hea asja vàlja, aga… Ukrainas ja Gazas ikka lapsed surevad, Iisraeli ašramite beebid on ka endiselt surnud. Rootsis juhtub endiselt õnnetusi, mis niigi hapras seisus pere veel kõvemini pikali lööb.

Teatavat ekremaiguga heade uudiste saidi linki ma ei hakka siia panemagi, seal on nagunii… selline… korra nädalas täiesti viiendajärguline mittenegatiivne “uudis”, mis annab samamoodi täiesti vastupidise tulemuse (eeldatavasti ettenähtust ja kindlasti saidi nimest) - kas tõesti on see ainus positiivne asi, mis juhtus?! Ja kõik muu … on… nii pekkis, et…? Jep. Head uudised, tõepoolest. All thumbs up. 

Kus on see, mida ma tahaks? Kindlasti mitte ainult mina. Kus on AK üheksastele uudistele järgnev veerandtund (pluss ilm, pluss sport) täpselt samu päevauudiseid, mida just esitleti traditsioonilises kastmes, aga positiivses võtmes? Ja ma ei mõtle seda klassikalist human interest juppi, et Belgia eesti laste jõululuuletuste raamat või loomaaias sündis sebrakutsikas.

Ei, majandusuudised. Maailm ei lõpe. Poliitika. Saame hakkama. Valimised. Jääme ellu. Välispoliitika. Olukord on sitt, aga see on meie tuleviku väetis. Saate aru, eks?

Pluss ilm. Homme sajab terve päeva, suurepärane uudis põllumeestele ja abiellujatele - tuleb viljakas (abielu)põld! 

Pluss sport. Krissu ei jäänud kullast ilma. Krissu võitis hõbeda!!! 

Ei ole ju raske.

Laske minul ka uudiseid vaadata.

Kui vaja, ERR, ma tulen ja spinnin ise. (Konkurentsivõimeline palgasoov minult, mittetoksiline töökeskkond teilt. Teeme ära!)

Ja see pole võimatu! Kui teatud perioodil olid uudised põhiliselt K-numbrite statistika, siis hakkasin märkama vahet ühe ja teise kanali, ühe ja teise riigi ja ringhäälingu vahel. Kui ühed rõhusid ainult ja raskelt negatiivsele, sest katastroof ja klikid võrdub raha!, siis teised lähenesid tasakaalukamalt. Mitte ainult suurenevad numbrid, vaid ka alanevad. Mitte ainult tuubil haiglad, vaid kogukonnavaim ja ühisühiskond. Jms. Andeks, aga ma ei pane kell 21 telekat käima, kui ma tean, et sealt mu hing ainult pasatormi alla jääb, samas kui teiskeelsed õhtused uudised kajastavad samu päevasündmusi ja ei seo sulle jõkke ujuma minnes veskikivi kaela.

Alanud aastaks soovin endale, oma lähedastele ja internetitutvustele (ja kõigile teistele ka, ma pole kade. We rise all rise when we lift others with us) ebahuvitavat, kordunud ja korduvat ning ennenähtud aastat! Olgu meie eluajal maailm igav (ja meie järeltulijatel ka).

~~~~~~~~~~~~~~~~~

Jah, ma alustasin seda postitust eelmise aasta lõpus. Sealt ka uue aasta soovid. Aasta on vahetunud, soovid samad.

Tähelepanekuid

Kaks nädalat enne pulmi on nagunii närvid läbi, delegeeri palju sa delegeerid tasustatud ja tasustamata abilistele.

Huumorist aru saamise kapatsiteet on nullis.

Korralduslikest asjadest aru saamise kaptsiteet on nullis.

Aru saamise kapatsiteet on nullis.

Kapatsiteet on nullis.

Umbes nagu õlimaal prügimajas**. Miks? Kuidas? Mille jaoks? Jah, see on kõik reaalne ja plaanitud ja mingil hetkel loogiline olnud. Mida?!

Ja pärast on pingelangus ja maandumine… rahulik ja õnnelik.

Ju siis* oli õige otsus.

Juhhõissa!

~~~~~~~~~~

* kustutada “ju siis”. Oli ja on õige. 

** jah, kaks tärni on enne ühte tärni. Mis siis? Arusaadav ju ikkagi. Loogikat ei tasu oodata. Nagu õlimaal prügimajas. Soolakottide peal. Soola jagub nüüd umbes sajaks aastaks korteriühistul, arvestades lumiste talvede hulka ja kestvust. Ehk et ehk peaks kirjutama “nagu õlimaal soolalaos”? Palju loogilisem. Täpsustust, et soolaladu on prügimajas, vast iga kord ei tasugi lisada. Selge nagu prillikivi seebivees!

❄️

Millalgi põhikooli ajal vaatasin aknast välja.

Lund sadas.

Juba siis olin ma väga tubli ilmselgete asjade sedastamises.

Mõtlesin nii.

Lumi sajab akna taga 

valged helbed.

Vaatan tasa

ja mul kakkab kergem.

Fast forward, ~27 aastat hiljem: still true.

Siis kui kliima muutused korraks mitte ei soojene, vaid tuleb lumi maha nagu vanasti ja kõigil eitajatel on suus sama jama: näed? Mingit kliima soojenemist pole olemas.

Enne ja nüüd: elu oli siis lihtsam

Pärast seda alustasin kevadpuhastusega - pesin kraanikausi ja kustutasin äpid, mida pole ammu kasutanud, tõstsin ekraanil kaustu ringi, et silm puhkaks.

Nagu vanad eestlased ütlesid: kes jaanuaris kevadpuhastusega alustab, see saab suveks omas tempos valmis. 

Aknaid nagunii pakasega pesta ei saa, digipuhastust saab soojas teha.

Uusaastalubadused

Ma tean inimesi, kes kavandavad oma jaanuari jõusaalid ja muud trennid veidi ringi, sest jaanuaris hakkavat seal kitsas. Aga pole hullu, sest hiljemalt veebruari keskpaigaks rahuneb jälle maha. September olla ka veidi keerulisem, aga mitte nii kole kui jaanuar.

Puhas loogika, eks.

Kes lubab trenni minna, kes jaanuaris ei joo, kes hakkab tervislikult toituma…

No vat. Mina ei käinud seekord mingeid veksleid välja, sest esteks jääks see hiljemalt veebruariks nagunii soiku, teiseks on mul paar tääbi lahti juba paar aastat, et lugeda, kuidas paremini ja teostatavalt endale midagi lubada, ja kolmandaks läks kogu muu draama vahele meelest ära, et aastavahetusega kaasneb midagi peale uue numbri, “Õhtusöögi ühele”, viinamarjade ja Viini Filharmoonikute.

Seda üllatavam ja arusaamatum oli mu jaoks, kui lõpuks ennast toidupoodi vedasin, sest aastalõpu jäägid ja sahver hakkasid end ammendama, lisaks oli läbi astumas sõber, kellega oleme harilikult pitsat tellinud, aga tal oli detsembris tervisekriis ja elustiilimuutused, et mitte maha surra ja/või pimedaks jääda, ja olime südamedaamiga otsustanud jagada oma lemmikuid kergejalihtsasööginippe… Ühesõnaga, kohalike toodete ja salatiliste toodete ja muudegi vähegitervisliketoodete, sh mahe- ja supilettides haigutas samasugune tühjus nagu kovidi alguspäevade seebi- ja vetsupaberilettides.

Ehk siis need letid ja riiulid, kust mu iganädalane söögilaud tuleb (laste spagettide ja koolivõikude erandiga). Midagi õnnestus siiski kokku klapitada sõbrale. 

Seevastu saialett, mis siinmail on viisakas ja värske, aga minu poodijõudmise ajaks harilikult värskest kraamist tühi, oli lookas! Njamm! Aitäh, kaaskodanikud, kes jaanuaris saia ei söö!

Saame hakkama. Kui tuttavad saavad jaanuaris trennitatud, saame meie söönuks ka. Ja hiljemalt veebruariks on kõik jälle vanaviisi saadaval.

Kui ma lõpuks selle peale tulin, et tühjad letid uusaastalubadustega ühendada, siis ei tundunud enam nii veider. Vastupidi, loogiline.

Veider on praegu pigem see, et kas a) ma pole varem aasta algul poes käinud või b) olen ise kuulunud sinna nende teiste gruppi, või b+c) sööngi lihtsalt varasemaga võrreldes nii palju tervislikumalt, et alles nüüd seda märkasin.

Päris huvitav oleks mõni vana iganädalane poenimekiri ja nädalamenüü välja otsida ja praeguse normaalsusega võrrelda. Tehtagu ära!

Paganama pikk aasta oli

Jep, 2024 on juba pikk aasta olnud.

2023nda aasta jaanuar kestis ka vähemalt kolm-pool-kuud, kui mitte rohkem.

Oktoober ja november (ja märts ja vist ka juuni) jäid lihtsalt vahelt ära. 

Ja aasta viimased kaks nädalat kestsid ka paar aastat.

Aeg on selline naljakas asi, et me võime ju tahta, et ta lineaarselt ja sekund haaval aina edasi kõmbib, aga ei. See on rohkem nagu… a big ball of wibbly-wobbly timey-wimey stuff, kui klassikuid tsiteerida.

Ma ei oska isegi kuskilt otsast pihta hakata selle sassis lõngakera harutamisega, mida mõni nimetaks “jõuludeks perekeskis”.

Võib-olla peaks alustuseks enda jaoks läbi mõtlema, mis on “pere”.