“Nii lihtsalt on,” ütleb vahetult enne uinumist 10-aastane, kelle uneaeg on tund hiljem kui tema 6-aastasel õel, kelle tuba jäi vaikseks kõigest 15 minutit enne nende sõnade lausumist.
Mina oleks juba kell 20 põhku pugenud.
See pole mina. Mul pole ameerika naeratust. See on instagrammi meemipsühholoog. Seal siukseid jagub.
Olgu, ausalt?
Ma oleks ööunega alustanud kohe pärast lõunaund.
Üks teine meem ütleb, et miks on nii, et hommikusöök voodis on luksuslik, aga kui lõunasöök ja õhtusöök ka voodis on, siis oled depressioonis? Nii ütleb. Ma küll voodis ei sööks (pudiseb ja/või läheb ümber ju, ükski printsess ei saa selle hernetera otsas pärast magada ilma sinikateta), aga mõistan.
