Palun nõu: kuidas käsi masseerida?

Päris tõsiselt kohe. Need kohad, mis on nagu peopesa kannad, need on sealt pöidlapoolsest alumisest otsast krampis. Kas väänata või venitada või mispidi seda mudima peaks? Niisama mudimisest pole tolku olnud.

Pöidlad ise ka. Mida nendega veel teha, et tunda ei annaks?

Pühapäeviti käin juba päris mitu aega naisi peksmas. Pool tundi soojendust. Pool tundi paaris tehnikaharjutusi ehk mängult teineteise peksmist. Ja siis pool tundi anname valu. Suurtele jurakatele poksikottidele. Muay thay. Ikka kannaga kõrri ja rusikaga rindu.

Aga mitte selleks ei valuta.

Korteris on kõik valmis, ainult meetrijagu liistu vaja endal panna, et valmis oleks. Võib-olla see meeter liistu on nagu põrandaliistud alati - et järsku on 15 aastat möödas ja ikka pole pandud. Ega ma rohkem kolida ei kavatse. Kui siis pensionieas palmi alla ja/või saaremetsa.

Aga mitte selleks ei valuta. Sest ma pole pnnud neid liiste.

Kolinud ka veel pole. See tuleb täpselt nädala pärast.

Ei teagi, kas armastust avaldas Jérémie või on mul sellenimeline naaber, sest et kirjutaja ei oska kasutada kirjavahemärke - seal on punkt, aga sõltuvalt sellest, kas kirjutas Jérémie või kirjutati Jérémiele, peaks seal olema koma või hüüumärk. Igatahes antud olukorras soovitaks armastajal mõne grammatikakokkuvõtte läbi lugeda. Sest vorm on ka oluline! Kui sa ei suuda alguses korralikult, mis siis ülejäänud 40 aastast saab?

Kas te teadsite, et kolme aastaga ajavad roosid endale ilgelt jurakad juured alla? 

Selleks valutavadki, et kaevasin neid rendimaja aiast välja, et a) aed sissekolimise eelsesse seisu saada ja b) rõdule roosiaed saada. Püüdsin võimalikult hellalt ja kahjudeta nad sealt kätte saada. Nagu muldiidvana terrakottaarmee väljakaevamine, ikka käsitsi ja sentimeeterhaaval.

Sest abielud tulevad ja lähevad, aga roosid jäävad.

Ühesõnaga - mis ma nende kämmaldega nüüd pihta hakkan, et haiget ei teeks?