Aknalaual on isegi päris sussid! Sünnipäevadeks saime. Varasemalt on lapsed ikka kohaliku kombe ja kodus paljajalu käijate lastena tosse kasutanud. Nüüd oleme tsiviliseeritud. On küll mugavam. Õige suss peab olema lihtsalt. Soem. Aga mitte liiga soe. Pehmem. Legode vastu muudmoodi ei saa.
Ja mis meie perele kõige enam istub - shiny! Aga stiilselt. Isiklike jalgade otsas käivad valged. Ma tean, ma ka poleks uskunud. Aga näe, nagu rusikas silmaauku.
Ja siis käivad meil veel piilumas Spiekpietje’d ja Spiekgrietje’d, et misukesi koerusi, kaslusi ja tublidusi lapsed teevad. Sest et me siin vaikselt sulandume kultuuriruumi ja kui Sinterklaas (kes on sama palju “jõuluvana” nagu kolm kuningat (kolm astronoomi, aga noh, poteito, potaato)) on oma aurulaevaga Hispaaniast kohale jõudnud, siis. Siis on nii.
Ja siis käivad meil veel Elf’id-On-The-Shelf’id, sest tädi ja nõod elasid kakspoolaastat Ameerikas.
Jah, osa pilte on tumedamad, osad erksamad. See on see, kui sa ei oska Androidi kasutada ja pead leppima näritud õuna pildikvaliteediga.
Tänavu ei ole poe-advendi-kalendreid (siinmajas, teises majas olla küll). Sest et advendiaja ja jõuluootuse 24 aknakesest saaks ainult 10 õigel päeval lahti koukida ja mis mõte sel siis enam on, kui iga päev mitu tükki saab. Tegime hoopis ise vetsupaberirullidest, pakkimispaberist, kommidest ja vidinatest advendikalendrikuuse! 24 rulli, kummalegi 12 aknakest, millest viimased 3 avatakse eestisselennupäeva hommikul, aga kolmest kaks on topeltpakitud ja lahti tohib teha viimased kaks alles siis, kui lennukis turvavöö märgutuli kustub. Advendikalender ja lennukitegevus koos, ise ka ei suuda ära uskuda, kui kaval ma vahel olen.
Fljessuu raadiilass joolotška…
Aga kõige rohkem rahul olen ma ikkagi meie jõuluteemaliste õhtujuttude advendikalendriga!
Et selline asi olemas on, sain ma teada, kui suurem laps juhtus sündima Mutukamoosi pisemaga samas kuus, ja FB vastavad grupid, eks. Jep, siis kui Eveli oma tarkusi jagas, ammu aega tagasi, sain teada. Ja nüüd, kõva kaheksa (no nii umbes) aastat hiljem jõudsin lõpuks teostuseni ka!
Mulle meeldib, lastele meeldib, raha kulus selleks rõõmuks mi-ni-maalselt, mis meeldib kõige enam mu uuele sissetulekule (mis on liikunud (samadel -oloogilistel põhjustel) kaalunumbrile vastupidises suunas. Ehk et pöördvõrdeline, aga see tõusev on õnneks lineaarne, samas kui too langev eksponentsiaalne.)
Katus pea kohal, toit laual, lapsed (välisel vaatlusel) terved, tänan küsimast.
Jõuluootus - on.
Lootus lund näha - ei ole. (On ikka - äkki saate nii teha, et see jõululaupäevani püsiks, palun?)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar