Südant saab kinkida ja kaotada, südant saab võita või varastada.
Selles loos varastatakse. Mulle meeldib, kuidas Triinu* võtab mõne tavalise mõtte või ütlemise ja siis lihtsalt läheb sellega omas suunas. Mitte et selles minemises midagi lihtsat oleks, kirjutamine on üks raskemaid ameteid. Selleks seda nimetataksegi kutsumuseks. Sa ei hakka õpetajaks, kui sul pole sisemist sundi. Sa ei kirjuta, kui sa vastasel juhul lõhki ei läheks.
“Südamelugu” lugesin esimest korda “Vikerkaarest”. See oli siis, kui ma olin just “Kuningate tagasitulekut” lugenud ja igatsesin veel Triinu loodud maailmu. Seekord tuletasin valentinipäeva puhul meelde “Teistmoodi tavalisest”. Oli paljugi, mis oli meelest läinud! Nii et ülelugemine oli nagu oleks kelleltki uued silmad saanud (loo vaimus).
Mis siis, kui keegi varastab su südame? Olete lähedased, armumise mesinädalaperioodis, juttu ja seksi jätkub lõputult ja läheb meelestki süüa-juua. Ja siis ükshetk ärkad üksi, seest tuim.
Ma tahaks, et ma saaks oma depressioonile (või vähemalt endisele ülemusele, kes viimse vaimse vaiba jalge alt tõmbas, aga tema ei vääriks isegi sellist tähelepanu) teha nii nagu siin loos. Kuigi, kuigi. Siis lõpetaksin samamoodi, kui siin loos. Kas ma leian igalt poolt metafoore depressioonile, sest mul on käes depressiivne haamer ja seega näen igal pool depressiooninaelu?
Ma mäletasin ainult loo ideed, kui selle valentinipostituseks valisin - aga sobib ju suurepäraselt püha Valentinuse mälestuseks. Ei loobitud teda surnuks punaste roosidega ega söödetud surnuks šokolaadisüdametega, mida oleme harjunud valentinipäevaga** seostama.
Varastatud südamest igatahes head nahka ei saa.
Mina usun südame vabasse kinkimisse. Isegi mitte võitmisse, sest see viitab, et kusagil on kaotajad. Aga kui sa oled valmis oma südame kinkima, sellest südamedaamile (FAIN, või südamerüütlile) teada annad ja lood tingimused, et ka tema vabast tahtest ja omal soovil sulle oma südame kingib… siis tuleb üks hea ja korralik nahk, mis hoiab elu lõpuni südamed soojas.
~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~
* MA TEAN, ma lähen sama seksistliku kõnekasutuse õnge, millesse meid siin ilmas proovitakse suruda 😭 No et naispoliitik on Kaja või Kristiina ja meespoliitik on Ansip ja Rüütel ja nii edasi. No ja et Rüütlid pole Rüütlid, vaid Ingrid ja Rüütel. Kas Triinu või Meres? Paluks siinkohal nõu, armas autor! Kuidas sulle endale rohkem istub? Siis tean edaspidi arvestada!
** Valentinipäev on siin, Belgias, väga ameerikalik. Alles praegu hakkavad äärealadel tegutsevad aeglase-elu-ajakirjad rääkima Soome (ja Eesti) stiilis sõbrapäevast. Mitte überromantika, vaid emmelgem oma sõpru. Öelgem oma sõpradele, et me neid armastame. Sõbrapäev on igatahes parem, kui armsamale korra aastas lilli tuua.

AWWWWWW!!!!
VastaKustutaMa arvan, Triinu on parem, sest meil ongi isiklik suhe =) Oleks sa anonüümne ajakirjanik, oleks teine lugu =)