Babies and gentlemen, prepare for landing

Lastega reisimine on selleks äge, et ise käies mõtled ja vaatad, et näe, siit-sealt on teistmoodi ja midagi nagu oleks veel, aga eks nii saab ka elada ja kui oled Roomas ja nii edasi.

Aga laps läheb ja ütleb kohe: “Emme, siin lõhnavad tänavad nagu Haisuloom.”

Jep. Tere tulemast, tõepoolest!

Lastega lendamine on lõputu pillerkaar, ainult istu ja naudi! Kui keegi vastupidi väidab, pole nende Stockholmi sündroom veel pidama jäänud.

“Emme, pole midagi. Sa selleks käidki koolis, et rohkem hispaania keelt õppida. Kui sa kõike oskaks, siis poleks vaja minna.” Mu isiklik life coach.

“Ma ka oskan. Catorce. Matorce. Latorce. Entorse. Retorse.”

Näitab poes number 9 peale: “Vaata, ma leidsin nueve!” Eputrilla, pepu lilla.

Lastega reisimisel peabki selliseid hetki hästi palju tähele panema, siis jäävad head mälestused kõigile.

Kahjuks on neil puhkus ja mul ei, sest keelekursus. Ma ei tea, kas viimati oli kõndimiseks ja magamiseks rohkem aega ja sellest oli abi või ongi seekord veel intensiivsem. Karm igatahes. Vahepeal tahaks nutta, aga seda ka ei jaksa. Pealegi kräuksuvad järeltulijad piisavalt, et ma ei peagi. Tööjaotus.

Mu kohv nutab mu kohvisse, et mina ei peaks. Osav delegeerija olen, panen CVsse ka.

Pärleid pudeneb viiese suust iga päev peoga. Kahjuks pole kirja jõudnud panna ja meelde ka ei jää midagi, kui aju on keeletundides tarkust täis topitud. Jääks sellestki midagi pidama. Vabandan oma kahe lugeja ees, see suuvärk on tõesti kogu seda jama väärt, mis paljunemisega kaasas käib.

Genius/fail time.

Beebi leidis pooliku krõpsupaki. Sool. Rasv, küllastunud. Kõrvulukustav ja hingepõhjani solvunud karje (mitmuses), kui eemaldati. Feil.

Viiene sai poes valida mänguasja, leppisime hinnas kokku. Pärast pikka draamat ja Vana-Kreeka väärilist tragöödiat nõustuti ühega mitmest väljakäidud võimalustest - saab kaks asja, aga kuna üks on üllatusnukk, siis kuna talle üllatused meeldivad ja üllatuseootus “Mama, I’m so excited! Ma olen nii elevil!” Sest feel the feelings, eks.) teeb selle alles lennukis lahti - pidin nagunii midagi lennukisse üllatuseks ostma, kaks kärbest ühe eelarvehoobiga. Nagu Biz ja Theresa ütleks: “Oh my god, that’s fucking genius!” Ise olen ka uhke.

Ja beebi sain lõunaunne, veeretasin vaikselt maha. Hiljem, umbes poole tassi kohvi pealt, nägin, et niheleb ja ajab istuli, hõõrub juba silmi - veeretasin tagasi kõhu peale ja magas edasi. Vaeseke oli ennast mähkme soojakslaskmisega üles ajanud. Aga emake päästis oma teise kohvitassipoole. Genius. Ainult et kohvitass jäi käeulatusest välja. Nii et veidi feil ikka ka.

Aga siis ta pusserdas ennast jälle mu sülest maha ja põõnas edasi - st juba kolm korda pikem uni, kui siis, kui ma poleks ennast kohvitassiga teiste eest tema kõrvale vaiksesse kohta peitnud teda valvama jäänud, beebinohin ftw. Genius!

Ainult et lõpuks tegin täieliku algaja lapsevalvuri vea ja hingasin ja ajasin ta sellega ise üles. Igas geeniuses on veidi feili ja igas feilis terake geniaalset, nagu eelmine kord sedastasin.

Hea meelega läheks pärast kooli ujuma, aga lihtsalt ei jaksa. Vana inimene pole enam selliseks asjaks mõeldud. Ja nii need päevad ühte sulavad. Kui veab, jääb midagi pähe pidama ka. Kui ei, siis ei, mis nad ikka muga teevad. Homme on ka päev, küll siis vaatame, mis saab. Tere tulemast Hispaaniasse, tõepoolest!

That’s as close to swimming as I’ve got. Enne kojusõitu peaks ikka paar korda siinsest soolaveest läbi käima, säilib see vananev liha ehk veidi kauem.