Et ei ole tühje auke ega üleääreajamisi?
Minul on kõike vaheldumisi, ühes otsas on auk ja siis on virnas raamatud, mis riiulisse ei mahu. Täitsa nirmaalne ju? Ajakirjaklantspilti sellest küll ei tee, aga raamatud nob, need elavadki ja liiguvadki ju.
Mure sellest, et tänases katkuelus on palju videokõnesid. Ja osa inimesi istub kaamera ees nii, et selja taha jääb raamaturiiul. Ja see on kenasti, ajakirjapildilikult servast servani täis! Kuidas?
Kas neil on siis teises kohas teine, ujuva täituvusega riiul?
Kas nad kunagi ostsid raamatuid, aga enam ei osta?
Kuidas?
Ma tahan ka riiulit, kus silm puhkab peal, aga see ei ole ju võimalik. Või on?
Sõnaga, aidake paremini elada! Ma tean küll, et siia vähemalt kolm inimest eksib - mis seis teil riiulitega on ja kuidas te selleni olete jõudnud?
Isegi seda pisikest nurgakest ei õnnestu päris sirgena hoida.
Ma ei pööra riiulite välimusele mingit tähelepanu, aga kuna ma alles poole aasta eest kolisin ja sellega seoses on mul uued riiulid pooled, on üks riiulivahe pooltühi ja sinna saab palju ladustada, enne kui kitsaks läheb. Ühes on nerfid, pole ka raamatuid täis, ja teise riilii ühes riiulivahes lihtsalt "karbid vanade alleshoidmist väärivate esemete, nt kirjade ja laste joonistustega".
VastaKustutaMa tegelt ei saa aru, miks "ilusad" riiulid head on.
teise riiuli*
KustutaMa mõtlen, et äkki kui silm puhkaks peal, siis pea puhkaks seest? Või panen ma nüüd raamaturiiulile liiga suure vastutuse oma vaimse tervise eest 🤪
Kustuta