Piirid.
Riikidel, eks. Et oleks midagi, mille üle saaks omada kontrolli, isegi kui see on ainult näiline.
Ja inimvõimetel. Samamoodi.
Viimase aja elukorraldusest tingituna on selgunud, et neli last on kahele suurele* selleks piiriks, mis on veel hallatav.
Kui ühe koera juurde paned, on juba kolmandat suurt vaja, muidu on kriisirežiim. Ja kui on juba kolmas, siis pole enam vahet, kas on üks või kaks koera. Ikka on hallatav.
Aga kui sa tahad nelja lapsega selliselt aega veeta, et lisaks haldamisele ka natukene nautida saad, siis on ikka kolme suurt vaja, kusjuures see kolmas ei pea tingimata väga suur olema. Selline kohe-kohe-15 ajab kenasti ära.
Aga koer peab siis minikoera juures päevahoius olema.
Muidugi, klappima peab neil kolmel suurel. Kui ei klapi, siis on ikka kriis, olgu neid või viis.
Kust sinu piirid jooksevad?
Mis on sinu võimete piir?
On sul üldse?
~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~
*Kõik on subjektiivne, eks. Kui sul on neid muidu viis-kuus, siis on neli suisa puhkus, eks ole. Aga kahe pealt vaadates, siuke mätas on siin see, kust observeeritakse elutõdesid.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar