- Ujumishooaeg on avatud (Põhjameri, linnuke kirjas, kaks korda. Vesi oli soe nagu supp, aga tuul tahtis ära viia. Päikesepõletuse sain ka, sest käisin ilma lasteta ja ei olnud emalikku andurit vaja, mis oleks päiksekreemi kaasa pakkinud ja “me ju ainult korraks läheme”. Mina sain seljale ja C kõhule. Ta sai hullemini, sest mu ishiase ja ära tõstetud alaselja valu kõrval on põletusevalu köömes. No ja mu shiatsuonu räägib ikka. miuke tundetu mühakas ma olen. Ta neid sõnu ei kasuta, kõrge valulävi blaa blaa. Sama teeb välja.)
- Põhjamerine päikeseloojang nähtud (vt pilte).
- Esimene lend üle elatud (just “üle elatud”, sest kurnatud add-sümptomeid pilduv aju tegi lennukõrvatroppidega “mis silmist, seda pole olemas, pole kunagi olemas olnud” ja ei saanud õigel ajal kõrva. Valutasin veel kaks päeva oma pahemat (vasakut ja kehvemat, meil eesti keeles on ikka vinged sõnad!) kõrva. No ja tinnitus sai ka paar juppi valjemaks keeratud).
- Loetud mitmeid… lehekülgi. Vaatan muudkui sõnadest läbi ja mööda ja niisama kaugusse. Halp. Mis aitaks?
- Puuluup kontserdil (teist korda peaaegu) kuulatud. Esimene kord oli võimalus neid kuulda jaanikul, aga siis olin topeltbuukitud (Islandi imelaps klaveril koos kohaliku sümfooniga). Seekord sain maitse suhu - esimesed kolm lugu kuulsin ära ja armulikult lubati Kalju-lava mänguplatsilt paari viimast ka kuulama. Järgmine kord kuulen võib-olla juba kogu kupatust! Meeldis.
- Koerad rihma otsas rahulikuks õpetatud.
- Lapsi vahelduvalt kolm (üks või teine õebeebi lisaks. Lihtsalt varateismeline pole väga hästi kohanenud veel oma uue arenguhüppega ja uriseb palju ja proovib aru saada, mis pidi ta siia maailma mahub. Vaene laps. Teine alles koolieelik, selle elu on veel lihtsam (objektiivselt, täiskasvanu mätta otsast. Tema enda subjektiivse mätta otsast muidugi mitte.))
- Selg jälle ära krõksatud. Olin tubli ja tõstsin raskeid asju. Krõks. Shiatsuonu venitas sirgeks. Siis olin totubli ja tõstsin veel raskeid asju.
- Selg jälle sirgeks masseeritud. Spaaonu mudis ja sikutas ikka kogu raha eest. Oli aru saada, et niukest tundetut mühakat ta lauale sageli ei satu, nii et tegi kohe ekstra hea meelega jõu- ja ilunumbreid. Töötas küll.
- maasikaid
- herneid
- mureleid
- kirsse
Veel on vaja (postitus istus paar päeva mustandis, saan nüüd linnukesed juurde panna):
- Korjata murelid ✔️
- Paigata terrass
- Ujutada veekindel peni
- Ujutada lapsed
- Tellida keevitaja terrassipiiret taastama ✔️
- Checkinnida puhkuse järgmisse etappi ✔️
- Pakkida kohver
- Neljane abiratastelt maha harjutada
- Pesta paar laari pesu, et oleks, mida pakkida ✔️
- Lugeda lugeda lugeda
Üsna armetu tulemus nelja päeva kohta. Nüüd tuleb turboasjalik olla, homme juba hilisel hommikul järgmine puhkuseetapp!
Pildid jäid põhjamerised päikeseloojangud oluliselt oranžimalt kui päriselt. Oli oranži ka, aga fuksiaroosa oli peamine.
Terrassi kruvimise ja rõdupiirde kõne vast jõuab teha.
Abirattaid ka natuke.
Kohver… ju selle ka jõuab. Äkki õhtul, kui lapsed ja koerad papa poolkuuks üle antud.
Paarisrakend, sünkroonjalutajad
Pätid
Valvekoerad, tahad või ei
Ma tegin ükspäev siukse pildi
Sõber tegi samal ajal läänekaldal sellise
Kuidas sul suvi kulgenud on?
Loodan, et vaikselt ja uniselt. Igavalt ja soojalt.
Ja et ikka ujuma ka jõuaksid!
Ujumas (Keila jõgi) käidud kindlasti üle 10 korra. Aga alla 20.
VastaKustutaJa viimaks ometi nii palju maasikaid ostetud ja söödud, et väga ei tahagi enam.
Palju migreeni. Nii palju, et kui taas kord retsepte tellisin telefoni teel, helistas pereõde mulle tagasi ja vestlesime teemal, millle sisu oli ilmselt "on mul ikka migreen üldse, mis ma teen nende tablettidega?"
Aga ta sai vajalikud kinnitused ja uued retseptid laekusid.
Sest migreenilise minu päästab elule sumatriptaan ja siis ma vahel teen endale täiesti kahjulikke asju - juba ette tean, et päevadepikkune peavalu pärast, aga sumatriptaani abile elan üle ja teeme ära.
Täna lähen pittu. Kaheks ööks. Pikk pidu. Ja mul juba enne pea valutas!
Sumatriptaan.
Midagi muud pole teatada =)
Sa elad migreeni kiuste JA armastad külma jõevett 🤔 miskitpidi superkangelane pead sa siis ikkagi olema. JA kirjutad jutte ja raamatuid, mida on haarav ja hea ja ennastunustav lugeda. Aitäh, et sa ennast siin ka jagad! See läheb mulle korda.
KustutaTähh!
KustutaTänan küsimast, kulgeb. Täna enne vanima poja ärkamist olin jõudnud juba pesu välja riputada ja enne veerandtunnist väga intensiivset sadu ära korjata - oli peaaegu kuiv. Kohvi keeta ja tarbida. Peotäie vaarikaid korjata. Tomatitaimed üle vaadata, kõrvalharud ära näpistada ja mitmed taimed kõrgemaks siduda. Ja vaarikaplatsilt umbrohu ära katkuda, korjamise ajal see nimelt ulatus mulle kõrvadeni.
VastaKustutaNüüd lõpetas poeg hommikusöögi, kell on 14.22.
Põhjamerre ujuma tahaks väga!
Kõlab väga tegusalt ja samas siiski mõnusalt! ☺️
KustutaMa olen blogi lugedes aru saanud, et te käite kuskil Tartu ja Peipsi vahel pisemas järves ujumas. Kas ujumisjärvedega on samamoodi nagu seenekohtadega? Kuna ma ei tea, siis küsin nagu keskmine Harjumaa-turist - kus siuke vahva järv asub? Alatskivi lossi oma…? Ma olen seda ainult lossi katuselt näinud ega tea, kas on ka ujutav. Muidugi pole see kindlasti ainus sealtkandi loss ega lossi järv. Mina lihtsalt rohkem ei tea.
Alatskivi järv on see külm ja imepisikese ujumisalaga, kus kehvema vedamise korral on iga ruutmeetri kohta vähemalt kaks venekeelset lärmakat last. Muidu on ainus siitkandi tõsisemalt võetav loss küll. Saadjärv on soe ja seal on ruumi, aga ei lähe kuigi ruttu sügavaks. Mulle sobib Saadjärv rohkem.
KustutaRäägitakse, et Kuremaa järv (ja seal on miski lossilaadne mõisahoone) on ka hea, aga ma pole seal ise käinud, ei oska soovitada.
Oo, Kuremaad ma tean, kui ligi olen, proovin ikka sealtkaudu sõita. Liivane ja soe harilikult, mahub vette isegi siis kui palju rahvast.
Kustuta