Heeringas trühvlimajoneesiga.
Lastega koos laotud küpsisetort.
See pole tort. See on laste koolivaheaja päevalaagris meisterdatud lipukogumik.
Kuulasin “Ta lendab mesipuu poole” Eestis elavate ukrainlaste esituses, muidugi pisar silmas. (Leitav juutuubis.) Iga eemal elatud aastaga tuleb juurde neid. Pisaraid.
Presidendi kõne kuulasin ka.
Nagu uudised hiljem ütlesid - oli küll selge ja võimas.
Ja aastapäevakontsert, presidendi kokku pandud, ma eeldan, oli ka äge. Ja Karise näost oli näha, et ta nautis seda maksimaalselt. Piip ja Tuut, noh! Kesse tuleb selle peale?! Äääägeeee! Ja liulaskmine. Laseks isegi.
Nukker on.
Tööl vist seisin enda eest. Päris vahva oli.
Nüüd olen järjekordselt haiguslehel mõnda aega.
Ei ole vahva.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar