Kärudest ja kuusevõrsetest

Täiesti uskumatu, kui kütkestav ja aeganeelav ja endassetõmbav ja... võib olla nii triviaalne, nii praktilis-igapäevane asi nagu lapsevanker. Mul on esimesest lapsest olemas täiesti korralik vankri-käru komplekt. Hetkel küla peale välja laenatud, aga siiski juba juunikuuks tagasi tellitud. Olgu, seisupidur ei tööta sellel. Olgu, töötab ja liigagi hästi - piduri maha saamiseks tuleb ratas alt ära võtta ja käsitsi, oma valge näpuga, see julla tagasi raami sisse lükata. Ja siis ratas tagasi panna. Ja käruosa seljatugi seisab kummiga püsti. Täiesti korraliku ja funktsioneeriva kummiga. Terve esimese lapse aja kumbki neist asjast ei seganud, nii et täiesti korralik ja kasutatav käru. Britton 3style vist oli nimeks, bordoopunane. Hehe, 3way. Ma olen 12-aastase naljasoonega vahel. Mis vahel. Pidevalt.

Siis on veel jooksukäru. Quinny Freestyle. Sisaldab toimivat pidurit, lausa kahte. Käsipidur on ka, jooksmiseks väga vajalik. Ka kolmerattaline, sest mulle meeldib nii. Sisesta 3way nali. Nali see ongi, ärge lootkegi. Ma olen muus mõttes üsna vanilje. Või mis vanilje. Ma olen nagu kuusevõrse-gelato. Pealtnäha vanilje, maitselt ka ei midagi erilist esmamuljelt. Ootaks justkui midagi enamat, ikkagi kuusevõrse. Aga vaat järelmaitse ja järelmõtted... kohe kuidagi ei saa peast. Ka aastaid hiljem mõtled ja meenutad. Ei mingi Rocky Road ega Cookie Dough ega rummirosina viiskümmend varjundit. Üsna vanilje. Selline kuusevõrse efektiga.

Ühesõnaga käru on olemas, lausa kaks. Ent siiski. Ent siiski päevas vähemalt korra tuleb läbi käia pakkumised. Ja konfigureerida tootja lehel. Ja pikalt järele vaadata tänaval, kui vastu tuleb. Ma tunnen juba kaugelt ära. Ah, Mutsy Evo, mul pole sind vaja. Mul on olemas, mul oli juba ühe käru eest olemas lapsele praktiliselt ja igapäevaselt vajalik. Ent siiski. Nagu kuusevõrse-gelato. Kui sellise leiad, siis ei tohiks käest lasta. Muidu jäädki aastateks mõtlema, et mis oleks kui...

Abikaan on mul autohuviline. Poliitiliselt mittekorrektselt autopede. Korrektselt väljendudes nitroseksuaal. Talle sai teha nalja, et kallis, mul on väga kahju, et me ei saa endale uut autot lubada, aga kui me sellise käru ostaks lapsele, siis sa saaks vähemalt mingigi EVOga ringi rallida. See on naljakas, sest EVO on mingi uhke autovärk, mis nitroseksuaalidele peale läheb. Abikaan hindas nalja. Hea seegi.

Jah, täiesti uskumatu, et nii triviaalne asi võib olla nii köitev. 

Ma parem käru soojakottidest ei hakkagi rääkima. Najelli Sleepcarrier, Elodie metsamuster, Petite Cherie mustrid, Molo värvid... oleks rahast tehtud, siis... oleks rahast tehtud, siis ikka ei ostaks kõike seda kokku. Raha pole selleks, et ennast kila-kolaga ümbritseda. Raha on selleks, et ei peaks muretsema. Et ei peaks vaeva nägema. Et saaks keskenduda olulisele, mitte olmele. Kellelgi, välja arvatud kolmikute vanemad, pole tarvis kolme käru. 

Vististi on asi selles, et aju on sulanud looteveeks. Hea, et mingi õiges suunas tegutsev baasinstinktki on alles veel jäänud.