pühapäev, 28. aprill 2019

Üks maas, kaks veel

Et kui takso suudad lennujaama vastu tellida ja hinna kokku leppida telefonis, kus öeldakse, et sorri, ma inglist ei räägi, kas siis on pigem A2 või B1 kirjas?




Eelistaks muidugi pügala või paar kõrgemat, aga kui flirt ära jääb, siis sobib ideaalselt ka see.

See esimene eelmisest halapostitusest tuttav koolitus sai kahe päevaga otsa ja lõpuks, kui etlesime klassikalisi briti komöödiasketše, tuli tõdeda, et head õpetajad on nagu head koomikud - nad toovad su samm-sammult mugavustsoonist välja, ebamugavustsooni, and that’s where the magic happens. No et isiklik areng ja/või huumor ja/või kõik eelnevad variandid. Kui keelt ei kasuta ega aktiivselt ei tegele selle harjutamisega, siis muidugi on tulemus selline nagu esimese päeva esimene sats. Aga kahe päevaga jõuda teise päeva eelviimase-viimaseni JA sketšid? Annab lootust. Muidugi oli koolitusel ka paar sellist tüüpi, kes tegelikult oma perfektse keelekasutuse ja aktsendiga sellest vist suurt kasu ei saanudki. Aga teise päeva lõpuks oli grupi tase palju ühtlasem - võib-olla olid need koolitaja poolt gruppi istutatud sellid? No nii teistele motivatsiooniks? Mine tea... igatahes toimis.

Ja siit, ebamugavustsoonist, tulebki minna järgmisele kursusele. Vähemasti lennujaamast öömajja saan. Mis homme hakkab saama ja mida näitab ametlik tasemetest (kahjuks nad seda restoranitesti vist ei aktsepteeri?), see selgub juba ebamugavustsoonis.

Kui kogu hala ja ärevus kõrvale jätta, siis tegelikult on see isegi täitsa põnev! 

Eile panin igaks juhuks nimekirja paberile, mida kaheks nädalaks on vaja kaasa pakkida. No et kui kiireks või ähmiseks läheb, siis põhivarustus on olemas. Kui see oleks nüüd komöödiasketš, siis järgmine stseen oleks see, kui ma Malagas kohvri avan ja seal on... riiete jms asemel see paberike nimekirjaga.

Ma tean, naljakas. Võtke heaks. Huumor ikka aitab ärevuse vastu. (Onju?)

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar