Ma olen elanud korteris, neljas jagatud korteris, majas, üürikorteris ja üürimajas.
Mul on olnud neli autot, peres aegade jooksul kaks lisaks, kokku kuus.
Kaheksa jalgratast kolmerattalisest praeguse kasutatud kollase kolksuni.
Kaks last ja üks laenulaps aastaks.
Kolm ja pool koera.
Kolm hamstrit.
Kaks õppelaenu, üks makstud, teine peaaegu.
21 riiki, osas neist pikemalt, osast läbi sõites näinud.
Nüüd on mul kümme väikest kõrvitsataimebeebit ja üheksateist suvikõrvitsataimebeebit. Tibusid loeme sügisel.
Sada grammi lehti, 50g parmesani ja pähleid, sutsu soola jm ja larakas oliivõli. Kui oma peenras karulauk kasvab, siis peab ju tegema. Ma olen nüüd üks nendest inimestest vist. Kaks last ja karulaugupesto.
Käimasoleva viisaastaku jooksul kukub järgmine kümnend. Kas lasersõda või paintball või batuudikeskus, selles on küsimus. Whether tis nobler to suffer the shots and paintbullets of outrageous fortune, or to jump off a trampoline to a sea of foam blocks? Kui klassikuid parafraseerida. Õnneks veidi on veel aega.
Lõpuks saab kõik korda. Kui pole veel korras, siis pole veel lõpp.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar