Draama! Seiklus! Katk?

Lihtsalt ajaloo annaalide tarbeks (välismälu, sest sisemälu on sõel) 

Sisemälu

panen siia kirja, et laupäeval u kl 20 hakkasid ootamatult ja järsku suure hooga kurk ja pea valutama ja nohu purskama. Täna u kl 12 kadusid maailmast kõik lõhnad (ja ma testisin lõhnaõliga!) Palavikku pole, külmavärinad on. Kell 14 lähen arstile ja vaatab, mis ta arvab. Katk või katkuaja hirmud?

Testamenti veel tegema asunud pole. Peske ikka hoolikalt käsi.

Ja kandke rahva seas maski.

***

Täiendus:

Pole siin midagi, et väljamaalane jääb sisteemi rataste vahele  Laupäeval algas, hommikul sain pärastlõunaks perearsti aja, too surkis ninaneelu kohe vatipulgaga läbi, võttis mu katkuäpist koodi ja lubas hiljemalt kolmapäevaks teada anda, kas tasuks testamendi koostamise peale mõelda. Autolaen abikaasale, pensifond lastele ja mõtteline osa saarekrundist... kes tahab? Kellele ma oma pooleliolevad kudu-heegel-projektid jätan? Ja raamatud? Ja oma punase riiuli? Paganama katk, ma ütlen.

***

Neljas päev.

Kohvil on maitse! Parfüümil (tuntud ka kui kodune koroonatest) on lõhn! Mitte küll nii tugev, kui vanasti, aga asi seegi!

Eile käis tunnikeseks külas 38+ palavik ja täna tekkis köha. Sellike kuiv, mis rindkere valutama paneb. Tundub, nagu kopsudes oleks radikas sisse lülitatud.

Peavalu hoiab kontrolli all ibukas.

Mul on praegu alumise rea esimene koos ülemise rea teisega.