Kaksasin lumeroosilt närbunud oksad ja neilt omakorda lõikasin maha viisakamad tutid, pistsin vaasi.
Tol päeval ma vist muud ei jaksanudki.
Viisin peni värskesse õhku. Veel aasta hakul, kui käisime lund otsimas, keeldus ta kuhugi mujale pissimast kui meie koduaeda. Vii jalutama, kaua tahad, hoidis koduni kinni. Lund otsima minnes pidas 12+ tundi vastu, enne kui kell 4 hommikul (ja too öö viisime me teda kordamööda iga tunni tagant välja, et ta jumala eest ei plahvataks, sest kesse hakkab seda airbnb’d maast laeni koerakusest puhtaks küürima?) mägilinnakesse uue järve tekitas. Aga nüüd hiljaaegu on ta avastanud märgistamise. Vasja oli siin! Ja siis ta märgistabki iga viie sammu tagant. Ainult et ta on pirakas ja tema sirtsutamine on iga kord võrdeline meie lahkunud spanjeli põietäiega. Ega ta ei oska veel piiri pidada ka, kui paljust märgistamiseks piisab ja kuhu on mõistlik ja kuhu mõttetu märk maha panna. Alguse asi, harjutamine teeb osavamaks.
Olime kokku kolmveerand tundi õues. Täna ma vist muud ei jaksagi.
Laupäeval paistis saju vahelt taevast. Kruvisin taeva peegli kokku. Vast peab rõdul ilmale kauem vastu kui puit. Tol päeval rohkem ei jaksanudki.
Mõne nädala eest olin ostnud piletid ja pannud meile koroonatingimusi järgides kinni saabumisaja kuninglikku kasvuhoonesse, mis aastas kuuks lihtrahvale avatakse. Tol hommikul ma peale ärkamise rohkem ei jaksanudki. Aga protestida ka ei jaksanud, viidi kohale ja talutati aiast läbi. Käbid (7 ja 3) tegid pilte (umbes 400), mina tegin umbes neli pilti, et pildistavaid käbisid pildistada. Ühe vihmaselfi tegin ka. Tuleb välja, et ma oskan paremini ilma ennustada kui sünoptikud, et kaks nädalat varem panin külastuseks kinni tolle ainsa tunni pühapäevast, mil ei sadanud. Nõiaveri, eks ole. Minnes ja tulles sai auto korraliku pesu. Kahju, et seepi enne peale ei pannud.
Oli ilus. Aga ootused olid kõrgemad. Aga muidugi on need 19. saj klaas-ja-teras lillemajad muljetavaldavad. Isegi kui nende sisu pole. Elu õppetund: hoia ootused alati madalad.
Aga järgmise päeva lusikas läks käiku.
Sõber käib aeg-ajalt toeks. Tema jaksab meie mõlema eest.
Everything is fine. Laias laastus ongi ju. Lähedalt ei tasu uurida, seda teevad -iaatrid ja -oloogid niigi ja nemad plaanivad juba ainuüksi minu arvete najal puhkemaju Vahemere ääres ja kõigile järeltulijatele hambaklambreid.
Tahtsin tegelikult hoopis seda kirjutada, kuidas haigusleht on nagu nõks-22 (kas sa teadsid, et catch-22 on eesti keeles sedasi? Ma ei. Ja et see 22 ei oma muud tähendust, kui et kirjastaja valis kõla pärast. Eesti keeles kõlab veel paremini), aga ... jah, you guessed it, ei jaksa.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar