kolmapäev, 18. märts 2026

Nicola Yoon “Instructions for Dancing”

Otsisin vahepeale kergemat lugemist ja vaatasin digiraamaturiiulis ringi - olin selle kunagi ostnud, teagi enam, kas kellegi soovituse peale või kuidas, aga polnud lugenud. Nii et läks lugemisse. Nali oli muidugi lõpuks minu kulul, oli küll naistekapõhiste siseviidetega lugu hilisteismeliste armumisest vastavalt armastustomaanide klassikaliste võtete järgi, aga kerge? Ha! Naerad, nutad, mõtled sügavalt elu üle.


🎶 The book of love is long and boring, no-one can lift the damn thing. It’s full of charts and facts and figures, and instructions for dancing… 🎵

Evie on suur lugeja, lemmikžanriks armastusromaanid. Kuni vanemate lahutuseni, mil Evie kaotab igasuguse usu mingigi armastuse võimalikkusesse. Ja siit meie lugu algabki. Evie kogub kokku oma armastusromaanid ja viib raamatuvahetus-raamatukokku, saades vastu raamatu tantsuõpetusjuhistega (vt ka raamatu peakirja) ja võime näha inimeste suhete minevikku-olevikku-tulevikku - killuke maagilist reaalsust (nagu ka Ali McNamara raamatute juures mulle meeldinud on). 

Kuidas tüütutest nägemustest vabaneda? Appi tõttab sõber Martin viitega filmile “Big” (no see, kus Tom Hanks mängis poissi, kes maagiliselt üleöö suureks sai ja pidi leidma viisi tagasi lapseks saada). Tuleb täita mingi ülesanne. Evie liitub tantsukooliga, kuhu raamatukogust saadud tantsujuhisteõpik ta saatis. Bachata, salsa, hustle, Argentiina tango… 

Vahepeal oli veidi tüütu, et jälle kogu maailma saatus, sh selles vanuses elukestva armastuse leidmine ja hoidmine, on 18-aastaste õlul. Aga ei,  see pole see suund, kuhu raamat liigub.

Loeb see mis on. Siin ja praegu.


Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar