Emadepäev

Algas blogist, mida ma loen, käis edasi läbi blogide  mida ma ka loen, kuni tekkisid mõtted. Mida mul ikka emadepäeval teha, kui üks laps on 2000 km eemal ja teine 200 m kaugusel haiglas?

Kas magad laste lõunaune ajal koos nendega?

Suurem ei maga juba üle aasta lõunaund ja väiksem magab 3/4 päevast maha, aga seda hetkel kellegi teise valve all. Mina üksi magan lõunaund, keegi minu lõunaune ajal koos minuga magada ei taha. Nende kaotus!

Milline beebitarvik oli sinu jaoks kindel must have?

Hmm. Kas beebiraamatud on beebitarvikud? Mul oli paar naljakat beebiraamatut. Kirjutatud kahasse isast koomiku ja beebispetsi poolt, teine kahe emablogija oma. Ilma nendeta oleks küll hoopis teine elamus olnud, ma kardan. Ei tea, kas enneaegsete haiglabeebide teemat ka keegi sedasi huumoriga lahanud on mõnes raamatus? Ilgelt kuluks ära praegu.

Nimeta üks asi, mille enne lapse saamist ostsid, ent mida kordagi ei kasutanud.

Ma ostsin enne esimest üldse vähe. Enamik kraami oli teise ringi värk, tulnud soojade soovitustega eelmistelt omanikelt ja kasutusse ka võetud. Ei tule ette, et oleks midagi... ei, siiski. Ostsin purgi tsinksalvi, mähkmelööbe tarbeks. Aga esteks tuli tasuta apteegipakkidest sama salvi pisem potska, ja teiseks kasutasin enamasti riidest mähkmeid, mis ei ajanud punetama ega tekitanud löövet. Rändas kasutamata prükki, umbes sada aastat hiljem.

Kuidas sa oma lapsi distsiplineerid?

Peksa ei anna ja nurka ei pane. Peamiselt selleks, et see oleks ressursi raiskamine - nii praeguse, sest kesse viitsib, kui tulevase, sest kesse jaksab kogu seda teraapiat kinni maksta? 

Seletan ja räàgin. Põhjus ja tagajärg. Mitte ainult teda puudutavate asjadega seoses, vaid laiemalt, kui midagi näeme. Ei tulegi ette, et oleks pidanud mõne tema pahanduse pärast distsiplineerimise peale mõtlema. Ainus, mis on, on komme jätta asju, kuhu need kukuvad. Neljane ikkagi. Aga siis on reaalne oht, et keegi peab seda asja prügiks ja viskab ära. Seda meenutades on hetkega lahendatud olukord. Reaalselt pole muidugi keegi kunagi ta asju prükki visanud selle pärast, et laokil on.

Kas sa oled alati lapsi tahtnud? Kui mitte, siis millal tundsid, et nüüd oled laste saamiseks valmis?

Ma olen mitu korda olnud kindel, et mina ei saa kunagi lapsi. Esteks leidsin seda siis, kui sain esimeses klassis teada, kust lapsed tulevad. No thanks, mate, mina küll nii ei tee. Teiseks siis, kui keskkoolis-ülikoolis olin, ülimalt enesekeskne ja oma silmaringi arendamise peal väljas. Kuidas mul peaks aega ja tahtmist teiste jaoks jaguma? Pass.

Valmis laste saamiseks? Ma pole praegugi valmis laste saamiseks. Mida rohkem ma tean, mis võib minna valesti, mis võib nendega kasvades juhtuda, kõik see halb, mida ma kontrollida ei saa, meid ümbritseva maailma seisukord... seda vähem olen ma valmis lapsi saama.

Kas üldse ja kui jah, siis mitut last veel tahaksid?

Eee.. ma pole teistki veel koju kaasa saanud. Aega on selle kiire asjaga. Mitte väga palju, muidugi, ma olin teise ajalgi juba edasijõudnud eas noor ema, kes lisateste väärib riigi kulul. 

Kui niisama saab, siis võtaks küll veel. Aga kui ise peab jälle valmis meisterdama... siis teeksin vist pigem plastiliinist.

Kas sinu suhe partneriga on peale laste saamist muutunud?

Ma hindan südamest seda, et ma pole üksikema. Ja et ma mingit mölakat omale ei valinud. Ega ma enne seda muidugi ei teadnudki, kui oleks liiga hilja olnud. Uued tahud, uus sügavus - midagi sellist diipi.

Millised on sinu suhted sõpradega peale laste saamist?

Ma olin kehva sõber enne lastesaamist ja olen seda seni. Aga me oleme kõik vist sellised, sest kui korra aastas jälle trehvame, siis on ikka kõik nii kuis ikka. Seda vanade sõpradega. Uusi on tekkinud ka. Pärast laste saamist, lastega seoses, aga mitte ainult lasteteemadel suhtlemiseks. Või siis just selleks, et oleks, kellega lasteteemadel suhelda.

Milline on su unistuste puhkus koos lastega? Aga lasteta?

Koos lastega võiks rentida matkabussi ja sõita nädalakese Šotimaal ringi. Ilma lasteta võiks sedasama teha, aga siis tahaks hirmsasti seda kunagi koos lastega korrata, et nendega seda elamust jagada. See kehtib vist iga reisi kohta.

Kõrvaaugud beebile – ei või jah?

Ei. Peamiselt selleks, et beebidega on niigi vaja sada asja ära majandada ja mingi mulgustamine tundub liigne ressursikulu. Kui tahab, küll jõuab ise ka kunagi teha.

Vann või dušš? Ja millal selleks tavaliselt vaba aja leiad, kas päeval või hilja õhtul?

Jah. Ja jah, aega ka leiab selleks. Vannis käimiseks kahjuks vanni alati ei leia.

Kas oled tagasi oma rasedus-eelses kaalus?

Muidugi olen. Kahe nädala eest sünnitasin teise lapse, olen täpselt raseduse eelses kaalus. Noh, raseduse-eelne kaal ja siis teine samasugune ka, mis asub suuresti mu lõualoti lotis. Ja kaal on ka sama, mis enne rasedust, digitaalne ja näitab aiateibaid vahel. Mis see küsimus oli? Kelle ema?

Kas eeldad, et su lapsed lähevad kunagi ülikooli? Või lased neil ise otsustada, mida nad teha tahavad?

Mingi valik tuleb teha. Kutsekas, õpipoiss, ülikool. Hea, kui on eesmärk ja elab sellest ära. Enesega toime tulev inimene, noh. Ma võin aidata suunata või esitada küsimusi, mis aitavad neil endil leida vastuse sellele, mida nad teha tahaks mõndagi aega - ei pea kohe, prauhti, keskapingist elu lõpuni plaani paika panema. 

Lõpeta lause: Sa tead, et oled ema, kui…

… sa lapse saad. You can’t really miss it. It hurts like a sumbitch. Ja siis see veider pisike asi kasvab sulle südame külge. 

Kas tunned enamasti, et saad asjadega hakkama? Lastega tegelemise kõrvalt koristamise, pesu pesemise, iseenda korras hoidmisega jne?

Varem või hiljem kõik laheneb. Enamiku asju saab edasi lükata, kuni need lahenevad nii- või naapidi. Kuigi mingi elementaarne puhtus/hügieen siiski saab säilitatud.

Kas sätid iga päev oma juuksed soengusse või paned need lihtsalt hobusesabasse?

Ma kammin iga päev juukseid. (Peaaegu.) Hiljuti avastasin enda jaoks krunni. Või mitte krunni, see oleks juba kõrgem pilotaaž, selleni ma ei küündi. Hobusesaba, millel viimane juuksekummist läbitõmbamine on poole peal. Isegi kirjeldada ei oska seda. Soenguspets.

Kui tihti saad sa täiesti üksi olla?

Ma olen praegu ka üksi. Liiga tihti, kui seda ei taha, ja kaugeltki mitte küllalt, et mõtteidki koguda, kui seda tahaks. Nagu ikka, rohi rohelisem... Aga. Kui ma oleks tahtnud täiesti üksi olla, siis mul poleks lapsi. 

Millise nõuande annaksid esmakordselt emaks saanud iseendale?

You’re doing a great job! (Thanks, I’m getting good at this.)

//Teen kohvi välja sellele, kes guugeldamata teab, kust see pärit on.//

Mida sa mäletad neist päevadest, kui su lapsed sündisid?

Et oli hommik, siis oli väga märg. Üks hetk oli valus, siis oli väga valus. Ja siis alles läks valusaks. Ja lõpus oli laps ja elu läks edasi.

Mida sa armastasid raseduse juures? Mida vihkasid?

Armastasin, et päevi polnud, peamiselt selleks, et polnud sellega kaasnevat migreeni. Ja vihkasin... noh, see, et lõpus beebi antakse haiglast kaasa (KUI antakse, eks ole. Pisemat veel pole antud.) kaalub kogu selle ilguse üles. 

Milliste hüüdnimedega oma lapsi kutsud ja kuidas need nimed tekkisid?

Variatsioonid nende nimedest. Pluss suuremale on miskipärast Mummu külge jäänud minu suust. Pisemale pole veel mingi veidrus külge jäänud. Teflonbeebi.

Milliste momentide üle lapsevanemaks olemise juures oled kõige uhkem ja millised hetked panevad sind end läbikukkununa tundma?

Ma olen uhke, kui ma näen, kuidas mu suurem vabalt suhtleb ja on asjalik ja abivalmis. Seda muidugi teistega ja satun seda nägema poolkogemata või kuulen küla pealt. Minuga on memmekas kuubis, käsitu-jalutu, kes midagi ise ei oska. Ma liialdan, aga vahel tundub. Läbikukkunud ema olen siis, kui kannatus katkeb. Kes see karjub lapse peale? Õnneks ma teen seda nii harva. Aga siiski. Hea ema ju seletab rahulikult.

Läbikukkunud? Näiteks siis, kui ebapädev emakakael väljutab silmaterakese mitu-mitu nädalat enne õiget aega. Hea ema oleks tahtejõuga vee tagasi sisse imenud ja emakakaela kinni nöörinud. 

Mis on emaks olemise juures kõige raskem?

See, et neist tuleksid endaga toime tulevad ja teiste ning ümbeitsevaga arvestavad inimesed. Kuidas kurat ma seda peaksin veel saavutama? Eeskujuga? Ma ei tule ju isegi omadega toime.

Kumb meeldib sulle rohkem, kas lapse beebi- või väikelapseiga?

Beebid ei oska sõnadega oma mõtteid, tundeid, soove ja vajadusi väljendada. Aga samas nad ei tujutse ega karju. Igal plussil on omad miinused ja igal miinusel omad plussid. Mõlemad meeldivad ja ei meeldi ka.

Millist nõu annaksid oma lastele, kui nemad ühel päeval lapsevanemad on?

Kui tahad, et sul oleks vaba aega ja vaba raha, siis ära saa lapsi. Kui sa tahad perekonda ja seltskonda ja jagada seda fantastilist maailma, mille sa endale loonud oled, siis ära stressa selliste pisiasjade pärast nagu vaba aeg ja vaba raha. Muu kaalub selle sajatuhande kordselt üles ja hakkama saad ikka. 

Mis iganes juhtub, mina olen teile alati olemas. Ma olen a-la-ti teie poolt, vahet pole, mis on või kes tegi.

J’❤️maman