Tasuta ja tasuga teraapia

Vahel on vaja sätendavaid susse, sest kõik muu on tuhmunud.

🎶 Sära-sära, papuke, tõsta tuju natuke! 🎶

Tasuta teraapia see muidugi pole, läikiva kraami ostmine. Tasuta teraapia on pigem sellest siia kirjutamine. (Mil määral seegi tasuta on, tasuks on need sõnad ja pildid, mille guugel meelde jätab ja maha müüb. Tasuga.) See pole, kusjuures, depressiiviku appikarje. Olen küll depressiivik, suuremas ohus pärast sünnitust, aga appi karjuks ikka sinna, kus sest ka tolku on - professionaalide pihta. Tallinna Lastehaiglas nimetavad nad osakonna psühhe hingehoidjateks. Siin on lihtsalt laste intensiivi psühholoog. Isegi mitte -iaater, aga võib-olla käibki siin asi nii, et ka -oloogid saavad kraami välja kirjutada, mitte ainult -iaatrid. Seni pole teada saanud, ehk ei saagi. Esialgu aitab läikivatest asjadest ka.

Tegelikult mul ongi soolas üks postitus päris asjadest, läikivatest asjadest. Aga ei ole isu ega mahti seda valmis kirjutada. Nimetagem seda sünnitusjärgseks kirjutamisblokiks. Ma ei tooda sõnu ega mõtteid, praegu toodan haruldasemaid kehavedelikke. Sekka tavalist silmavett. Sest hoormoonid.

*

Oma transfeeri kodule lähemale ootame nagu Godot’d. Selle vahega, et seltsimees G annab enne näole, kui meie transfeer teoks saab. 

Aga jääme positiivseks. Sest esteks läikivad asjad ja teiseks, kus ma’s ei säilita mingitki optimismi, kui preili Fonzie nii tublisti eeskuju näitab. The Fonz says: ‘Heyyy!’

Pöidlad püsti!

Ja pöidlad pihku, et saaks varsti kui mitte koju, siis vähemalt kodumaalegi!