Kui Murphy seadused kehtiksid...

Kui Murphy seadused tõesti kehtiksid, siis lastaks meid kohe-kohe siit tulema.

Head like a sieve

Miks? Sest mälupidamatuse käes kannatavale mulle on hakanud õdede-arstide nimed meelde jääma. Ja mitte ainult, vaid ka nägudega oskan kokku panna neid. 

(Pilt: Head like a sieve - soovitan linki klõpsata, Sieve-Steve'il on stoori ka.)  

Meil on siin Eugenie, Virginie, Valerie, Petra, Anna, Anne, Sophie, Anne-Sophie, Noelle, Manoelle, Claudine, Marilyn, Marie (times three)...

Maried on ainsad, kelle näod meeles pole. Pole ka üldse kindel, et neid kolm on. Vähemalt kolm, aga vabalt ka rohkem. Kui siin lauldaks “Seitset pruuti”, siis oleks see umbes sedasi: 

Encore Marie en lundi,

Marie en mardi,

Marie en mercredi,

Marie en Jeudi

et le vendredi avec Marie

et samedi avec Marie

et dimanche avec Marie potelée

Ja iga päev oleks erinev Marie, muidugi.

Ma ei oska prantsuse keelt, kohvi ostmine ja elementaarsed viisakusavaldused ei lähe arvesse. Seega tõlkis nädalapäevad guugeltränsleit ja potelée’ni viis tränsleidist leitud tõlkevasteid täpsustav pildiotsing. Aga seegi ei tähenda, et ma viimast Maried poleks just kapsapeaks või autorehviks sõimanud.

Ikka Eva esmaspäev

Terese teisipäev,

Karoliina kolmapäev,

Anette neljapäev

ja reedel Roosike

ja laupäev Liisake

ja pühapäeval paks Pauliineke.

Võtke heaks, kellel automaagiliselt laul peas kaasa mängima hakkas ja nüüd kummitab. 

Curly Stings jättis ka sellele liiderdajate laulule oma märgi. Noh, sest et ei ole nii, et mingi tossike Nipernaadi siin tõmbab naisterahvaid läbi nagu kevadine tuul. Ainult sellest laulda oleks seksistlik. Mõlematpidi on lihtsalt liiderlik ja see on okei, sest see on isikuomaduste puudu- ja/või ülejääk, mitte poole inimkonna ärakasutamine, naeruvääristamine, kõrvale jätmine, diskrimineerimine, objektina, mitte subjektina käsitlemine.

Ikka Elmar esmaspäev

ja Teodor teisipäev,

Kirill mul kolmapäev

ja Neeme neljapäev,

ikka reedel Ruudike

ja laupäev Laurike

ja pühapäeval paks Benjamiinike.

 

Lisapluss - kui imetamise ajal lapsele ümisedes ühe versiooni kõik 7 nime kohe ei meenu, kui vaja oleks, siis kahe versiooni peale tuleb 7 nime kokku küll. Ja laps saab maast-madalast midagi avaramat omale maailmapildiks kui see va patriarhaar-heteronormatiivne paradigma. Win-win!

***

Isikuomadustest rääkides...

Nägin fuajees mööda tuiskamas Maailma Parimat Ämmaemandat (MPÄ), kes juhuslikult sattus meie sünnitust vastu võtma. Peab ta nime välja uurima. Ja kui kunagi peaks veel selle hulluse ette võtma, milles ma sügavalt kahtlen, impordib ta kas või Eestisse. Mina igatahes keeldun ilma temata sünnitamast tulevikus.

Terve see kogemus... Kas ma tegin kuue aasta eest õige valiku, kui läksin edasi õppima ja jõudsin omadega siia? Või oleks pidanud valima teise variandi, mis laual oli, teise tee, alustama nullist, õppima õeks või ämmaemandaks, mis puhul, isegi kui kõik muu raseduse ja sünnitusega oleks samamoodi välja kukkunud, oleksin ma kodule oluliselt lähemal? Kas ma mõtlen seda sellepärast, et MPÄ nii hea oli?

Kas see tuleneb inimtüübist, minust, et kui mõne eluala esindaja muljet avaldab, siis tahaks kohe sama asja ja sama hästi teha, et teistel sama hea kogemus oleks? Et mõni teine minu asemel mõtleb lihtsalt, et vaat kuidas vedas, et just see MPÄ meile sattus, aga ma nüüd lähen istun kontoris edasi?

Või ei ole asi üldse minus, vaid mõni inimene mõjubki nii innustavalt, et enamik naisi, kelle beebid MPÄ ilmale aitab, tahaks ise ka teistele seda kogemust edasi anda?

Ta nime peaks igatahes välja uurima kuidagi. Korra trehvasime teda kogemata toidupoes, nüüd siin. Järgmine kord tuleb meeles pidada nime küsida.

Nii palju küsimusi, väga vähe vastuseid. Kes vastused ära sõi?  Ja kes seedis? Ja kuhu need jõudsid?