Nimelt seda, et mul on praegu kuus-seitse beebijuuri ajavat taimeimikut (või kohe-kohe seda tegemas) ja paras ports rõdulilli ja maasikad-tomatid-kurgid-kõrvits siin.
Ja teisalt on plaanis pikk puhkus kodumaal, pea poolteist kuud. Sellel kõikse paremal küpsemisajal. Ja põuaajal ja.
Enam-vähem nii
Uus närimismänguasi, emps? Nämm, aitäh!
Toalilled saab kuhugi varjulisse kohta vihma kätte tassida. Aga beebid? Ja nendesamustegi viljad ja... Ja selle va korontšiku pärast on suur osa kaasmaalasi ja muumaalasi ja kohalikke tutvusi teinud samalaadseid plaane, nii et kastma-korjele pole meil siin kedagi komandeerida.
Kirikutornimeri
Kodumeri
Tähendab, minemata muidugi ei jäta. Lihtsalt üks näide sellest pidevast kapseldumisest ajus, kus iga asi on oma kastis ja kokku neid ei lasta. Isegi mitte mõistlike plaanide tegemiseks. Ja sellest, kuidas sisemälu on läbipõlenud ja välismälu sõltub ühenduse kvaliteedist ja see põle kiita. Hea, et pea kaelapidi keha küljes on, muidu oleks see üldse ammu kuhugi maha jäänud.
Ideid?
Nippe?
Nõu? (Sobib nii pott kui pann kui supitirin.)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar