Kuidas olla hea inimene?

Nagu oma mõtteid polekski. Või ideid, millest kirjutada. Mallukas nimelt kirjutas millestki, mis mul hästi resoneerus. Et hea inimene hoiab suu kinni. Sest kunagi ta arvas nii, aga siis sai ise sama kogemuse või mõtles järele ja nüüd arvab naa või siis pigem üldse ei arva, sest annab endale aru, et tal pole aimugi, mis selle esmamulje taga olla võib. Sisuliselt haakuv kommentaar (isegi kaks, sest tuleb välja, et ma pole just osavaim internettija) mult on tolle postituse all seal, ei kleebi, sest. Aga mõte rändas omasoodu edasi...

USA filmides usklikud ütlevad taolises olukorras, kus hakkaksid kedagi hukka mõistma näiteks kalevipojaks mineku ja perejätmise pärast või kui keegi kodutut mõnitab vms, et “there but the grace of god go we”. Et need võiksime vabalt olla meie, aga vaat armuline issand tegi nii, et meie elu läks teist rada. Aga vaat kui oleks ta oma kõiketeadva issandasõrmega teisipidi takti löönud...

Ega mina ka ei tea, miks mõni autojuht imbetsill on liikluses. Näiteks. Aga keskmist näppu talle ikka ei viska. Sest et. Ju siis ülemus ütles kehvasti ja kodus ka hakkama ei saa, nii et vaene elukaaslane pidevalt peab “tànitama” (aga oleks sa, kurat, oma sokid kohe pesukorvi viinud, selmet köögilauale sajandat korda jätta, äkki ta siis ei “tänitaks”, hmm? IGAtahes.) ja koera ka pole, kellele kodus jalaga andes oma võimu näidata, ja seega ainus koht, kus sa ennast kellesti paremana tunda saad, ongi tipptunni liiklus. Good for you, mate. Aga mine parem trenni ja vala oma pettumusepahameel hantlite peale välja.

Ja siia veel üks tarkus. Ka filmist kuuldud. Filme tasub vaadata, igasuguseid. Saab veel targaks. Ma õppisin köit mööda üles ronima ka filmist. Oli mingi keskpärane nörtti-coming-of-age-film, kus kummitus õpetas peategelasele, kuidas panna jalgu-käsi, et köit ronida (ja tüdruk endale võita vms.) Aga see haakuv tarkus. Et mitte su esimene, instinktiivne mõte ei näita, kes sa oled, vaid su teine, teadlik, korrigeeriv. No näiteks näed imetavat ema ja mõtled, et issand, pead seda siin tegema või? Ja siis: “Aga kus siis veel, kui laps süüa tahab. You go grrl, jõudu ja jaksu.” Noh, et siis sa pole mitte see nõmekas, vaid femikas.

Või et ainult mingi vaimse puudujäägiga isend jätab pere Eestisse, kui Soome tööle läheb. Aga siis: “Mina ei tea, mis lugu seal taga on. Aga hea, et mina oma perega seoses seda otsust tegema pole pidanud.” Siis sa pole mitte ise vaimse puudujäägiga, vaid oled inimene.

Või on see lihtsalt oskus näha oma ninast kaugemale? Seda on ka õige napiks maailmas jäänud. Või otsin ma valest kohast?

Muudes uudistes, Tamagotchi andis jälle otsad. Mina ei tea, kas on asi veidras jahus või veel veidramas vees või selles, et siin maal lähebki kõik hallitama, aga no kohe kuidagi ei õnnestu. Pole vist antud seda koduse, õhulise sepikulaadse toote naudingu võimalust kõigile. Klick-and-grow tegi taimepoti, mida ma küll katsetanud pole, aga mis, niipalju kui ma aru saan, ongi mõeldud minusugustele, kes ei oska taimi elus hoida. Teeks nüüd keegi juuretise versiooni click-and-grow’st, siis saaks viia värske koduse sepiku nautimise rõõmu massidesse. Tehtagu! (Kus see havi on, kui teda tarvis?)

Ja et positiivsemalt lõpetada:

Pea vastu ja pea meeles, kui vahva sa oled. (Isegi kui sa oma sepiku pead poest tooma. Sul on teised plussid. Ja igal plussil, nagu mu mataõps öelda armastas, on omad miinused. Seega, ja see on juba mu enda täiendus, on igal miinusel ka omad plussid.)